Katrin Isotamm: iga teine laps on saanud internetist halva kogemuse

Foto: stockbroker

Koostöös Eesti Lastekaitse Liiduga valmis Telial uus Laste Nõuandva Paneeli ehk CAP (Children Advisory Panel) uuring, mis koondab laste kogemusi, rõõme ja muresid internetis ning vaatab sügavamalt sisse turvalisuse ja privaatsuse teemadesse. Uuring kinnitas, et lapsed ei saa internetita, kuid on ka küberohtudest hästi teadlikud. Sellest hoolimata on iga teine koolilaps kogenud internetis midagi ebameeldivat, olgu häirivate sõnumite, piltide-fotode loata levitamise või lausa väljapressimise näol. Probleemide ja küsimuste korral ootavad lapsed tuge eelkõige vanematelt ja koolilt.

Pea tuhatkond 11–13-aastast koolilast Eestist ja lähiriikidest jagasid CAP uuringu raames oma mõtteid. Üsna ootuspäraselt saime kinnitust, et nad on aktiivsed ja julged netikasutajad, kes vajavad internetti nii koolitöös kui vabal ajal. Lapsed hindavad oma õigusi ja turvalisust online maailmas kõrgelt ning peavad oluliseks kontrolli selle üle, milline info nende kohta seal ringi liigub. Ja digitaalne maailm tõepoolest hägustab riikide ja rahvuste piire – uuringus osalenud laste käitumine netis, ootused, hirmud ja soovid olid sarnased sõltumata sellest, kas nad elavad ja käivad koolis Eestis, Taanis või Leedus.

Mõned erinevused tulid aga välja hoopis poiste ja tüdrukute vahel. Näiteks on tüdrukud oma isikliku info jagamisel internetis mõnevõrra paindlikumad ja avatumad kui poisid. Samas kaaluvad nad oma postitusi suurema hoolega. Tüdrukud on poistest aktiivsemad sotsiaalmeedia kasutajad, poisid see-eest veedavad rohkem online-aega mängides. Neil on tüdrukutest enam erinevaid internetikontosid ja meiliaadresse. Nad muretsevad ohtude pärast üldiselt vähem (või tõstavad esile teistsuguseid ohtusid), ja hindavad oma oskusi küberruumis hästi hakkama saada mõnevõrra kõrgemalt kui tüdrukud.

Privaatsus on oluline

Oma isiklikku elu, seejuures infot tervise, huvide ja hobide kohta jagavad lapsed internetis massidega muide üha vähem. Pigem eelistavad nad neil teemadel suhelda väikeses ringis ja piiratud ligipääsuga kontodel. Privaatse info hulka liigitatakse telefoninumber, meiliaadress ja kodune aadress. Kõige salajasemaks peavad lapsed aga salasõna. 5% küsitletud lastest on seda siiski ka internetis avalikult jaganud, ja ühtlasi kogenud ka teistest rohkem seonduvaid probleeme (küberkiusamisest identiteedivarguseni). Enam kui pooled lapsed kasutavad erinevate keskkondade, äppide ja mängude puhul läbivalt sama salasõna ega teadvusta seotud riske.

Mida kõrgemalt hindavad lapsed ise oma võimeid internetis, ja mida rohkem nad on ohtudest kuulnud ning teadlikud, seda vähem on nad ka netis päriselt kogenud erinevaid probleeme. Tundub olevat selge seos kodust või koolist kaasa saadud internetiturvalisust puudutavate teadmiste ja lapse positiivsema netikogemuse vahel. Esmased, kõige olulisemad infoallikad on vanemad ja kool.

Igal teisel lapsel halb kogemus

Paraku selgus CAP uuringust ka see, et enam kui pooled küsitletud lastest – 57% – on kogenud internetis midagi ebameeldivat, halba. Eesti laste hulgas oli see protsent koguni 74.

Kogetud probleemidena nimetati kõige enam häirivaid kontakte või sõnumeid, fotode levitamist ilma nõusolekuta, telefoni koodiluku sattumist võõrastesse kätesse. Üllatuslikult kõrge oli ka nende hulk, kellele on saadetud soovimatuid alastifotosid (10% valimist ehk sisuliselt paar last igas klassis) või kelle kohta on netis teadlikult liigutatud valeinfot (samuti 10%). Uuringu järgi on igas klassis ka mõni selline laps, kes on internetis sattunud väljapressimise ohvriks.

Need numbrid on liiga kõrged ja eriti oluline on neist rääkida täna, mil üle maailma tähistatakse turvalise interneti päeva ja arutatakse, kuidas muuta suhtluskultuur internetis hoolimavaks, vastutustundlikumaks ja suhtuda kriitilisemalt netiavaruste näilisse anonüümsusse.

Kuidas edasi? Meil kõigil on selles oma roll ja vastutus

Sisuloojate ja -tarbijatena võiksime mõelda, et saame online-kultuuri või -kultuuritust ise mõjutada, näiteks valides, millist sisu me loeme ja kasutame, või kuidas ise arvamust avaldame. Saame mõjutada ka lapsevanematena, õpetajatena, suunajatena. Ehkki lapsed ja täiskasvanud tajuvad ja kasutavad internetti erinevalt, ei tähenda see, et peaksime elama erinevatel küberplaneetidel. Vastupidi, me ei tohi seda teha. Oluline on märgata ja hoolida ning murede korral lastele abiks olla, sest näiteks küberkius on salakavalam ja raskemini märgatav kui intsidendid füüsilises klassiruumis, ehkki vähemalt sama valusate tagajärgedega. Soovitusi saab näiteks veebikeskkondest Suurim julgus ja Targalt internetis.

Taust. Telia Company CAP uuringus osalesid lisaks Eestile ka Leedu, Soome, Rootsi, Norra ja Taani 6ndate klasside lapsed. Lapsed täitsid online küsimustiku ning igas riigis viidi tehti ka temaatilised töötoad koolides. Kokku rääkis online uuringus kaasa 851 last, neist 127 Eestist. Poisse ja tüdrukuid oli osalejate hulgas enam-vähem võrdselt. Töötubades osales 130 last kaasatud riikidest. CAP uuringute eesmärk on kaardistada ja mõista laste endi vahetut suhtumist võimalustesse ja ohtudesse, rõõmudesse ja muredesse internetis. Kõikjal riikides viiakse uuringuid läbi Save the Children ja TNS Kantar Finlandi ja kohalike lastekaitseorganisatsioonidega tihedas koostöös. Eestis oli Telia partneriks Lastekaitseliit. Täpsem info uuringu kohta siit.

Katrin Isotamm

Katrin Isotamm

Katrin Isotamm on Telia kommunikatsioonidirektor. Loe artikleid (1)