Hanno Kross: Golf on vanadele paksudele meestele, kes enam liikuvale pallile pihta ei saa

Foto: Joosep Martinson

Kunagi 80ndate lõpus, kui isa käis esimest korda Soomes, tõi ta sealt lastele mingisugused küpsised, kus küpsiste sees olid talle endalegi üllatuseks tarkusterad. Meile küpsised meeldisid ja üldiselt need tarkuseterad huvi ei pakkunud. Üks jäi siiski meelde ja selle kleepisin omale kapi siseuksele koos teiste enamasti Soomest saadud kleepekatega. See kõlas enam-vähem selliselt, et ainuke asi, mida vanadusepäevadeks tasub säästa, on tervis.

Olen püüdnud selle lause järgi elada ka järgnevad 30 aastat ja loodan seda mõttelaadi endal ja peres viljeleda veel aastakümneid. Kui enamus inimesi mõtleb tervise all vaid füüsilist tervist, on termin tegelikult palju laiem. Maailma Terviseorganisatsiooni definitsioon aastast 1946 ütleb, et: „Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine“. Näen tihti ohtralt inimesi, kes panustavad tunde või kümneid iganädalaselt oma füüsilisse tervisesse, kuid jätavad unarusse vaimse ja/või sotsiaalse.

Kui terve oleks me ühiskond, kui samas mahus, kui inimesed panustavad oma keha arenguks, tegeleksid nad ka oma peaga või sotsiaalsete suhetega, sõpradega, perekonnaliikmetega? Golf vastab kõigile eeltoodud tingimustele.

Ma leidsin enda jaoks kaheksa aastat tagasi golfi, mis vastas üllatuslikult nendele kõikidele omadustele. Endise sportlasena ei pidanud ma sellest alast eriti lugu, kuna mäletan televiisorist keskmisest vanemaid ja paksemaid mehi võistlusi võitmas. Selles alas nüüd ise sees olles vaatan teistpidi – ega teist ala ei olegi maailmas, kus tehniliselt nii keerukal alal on mentaalne pool vähemalt sama oluline kui füüsiline.

Ühe golfiringi ajal kõnnitakse (tempoga) 10-11km, ma arvan, et keskmine pulss tuleb suurusjärk 100 kanti. Tegemist on erakordselt hea aeroobse pikaajalise treeninguga, kus liigestele (kui mitte tippspordist rääkida) ei lasku liiga suurt koormust. Ideaalne ala tegelemiseks näiteks nö teise alana kas olemasoleva spordiala kõrvale või sportlaskarjääri lõpetades, et jätkata aktiivset aeroobset liikumist.

Foto: Hanno Kross (erakogu)
Foto: Joosep Martinson

Mu isa, kes mõned aastad tagasi sai infarkti, on mänginud viimasel paaril aastal golfi aastas ligemale 100 korda. Põhimõtteliselt võib öelda, et ta on aastas kõndinud tempokalt 1000km! Mis oleks üle 60ne aastasele inimesele veel parim võimalus taastumiseks või isegi arenemiseks? Kuhu sa muidu kõnniks 1000km? Inimesed saadaks vist arstile ülekuulamiseks. Mulle tundub, et ta on praegu paremas vormis kui viis aastat tagasi.

Golf seob füüsilise koormuse ja sotsiaalsuse

Lisaks füüsilisele koormusele ei ole golfis vähemoluline sotsiaalne pool – golfiga tekivad uued kontaktid, mida teatud vanuses inimestel on järjest keerulisem saavutada. Suhtlusring jääb järjest väiksemaks, tööl aktiivsus väheneb, koolikaaslastega suhtlus on väike, lapsed on kodust välja kolinud ning mõni hea sõber on juba surnud.

Ma olen 38-aastane, mu isa on 66 ja mul on tunne, et me tegelikult ei ole isaga kunagi nii palju rääkinud ja ühiselt aega veetnud, kui viimased kaheksa aastat, mil mõlemad golfi mängime.

Isegi kui mänguringi jooksul väga palju ei räägi, siis 4 tundi väljakul koosoldud aeg õpetab üksteise kohta alati midagi uut.

Teistpidi on golf mulle andnud võimaluse veeta aktiivselt aega oma lastega, tehes looduses midagi sellist, mis kõikidele meeldib. Kel golfiga kokkupuudet ei ole, sel võib olla raske uskuda, et mäng on erakordselt huvitav ning iga kord üllatusi pakkuv.

Foto: Hanno Kross (erakogu)
Foto: Hanno Kross (erakogu)

Mu 9- ja 7- aastased pojad käivad suvel korra nädalas golfitrennis ning hooaja jooksul õnnestub meil koos perega ka mänguringe teha. Kui praegu pole see veel ehk nii oluline, siis usun, et puberteediikka jõudes on see suhe hoopis midagi muud, kui ollakse perega koos perioodiliselt harjutud looduses koos liikuma ja omavahel heas mõttes võistlema.

Mõned klubiliikmed on meil rääkinud, kuidas näiteks isa ja tütre suhe on hoopis midagi muud, kui koos aega veedetakse golfiväljakul. Muidu näed peale tööd ja hommikul küsitakse raha, palju rohkem kokkupuute punkte teatud aja jooksul ei olegi.

Händikäpi süsteem teeb mängijad võrdseks

Golfis on ju n-ö händikäpi süsteem, kus võetakse arvesse sinu mängutaset lõpptulemuses. Ehk, võin küll teha vähem lööke, aga kui mu 7- aastane poeg mängib sel päeval enda tasemest paremini, siis tema võidab mind.

Muide, ei ole parimat kaotust, kui kaotada oma lapsele, on see siis golfis, kabes või mõnes muus mängus, mis vajab midagi enamat, kui lihtsalt kiireid jalgu. Ma ei ole seda kirjutades erapoolik, töötan Jõelähtme golfiväljakul ja olen selle ala ja koha täielik fänn! Aga tihti inimestega rääkides kohtan golfist arvamusi, mis on võibolla natuke iganenud ning golfi tõelisest sisust, miks seda maailmas mängib ümmarguselt 60 miljonit inimest, väga palju ei räägita ega teata.

Miks mängida golfi? Tähtis on tervena elatud aastad

Kui püüda kokku võtta, miks mängida, siis isegi lühidalt kipub nimekiri põhjustest päris pikaks minema:

  • Golf on puhast tervis! Ühe mänguringiga kulutatakse 1500-2500cal ning kõnnitakse üle 10km. Aeroobika ei pruugi näiteks kaalulangetamiseks olla efektiivsem ning hinnatasemelt on golf võrreldav täna pigem spordiklubi kuumaksega, kui rallispordiga.
  • Sotsiaalsus – golfi ei mängita enamasti üksinda, vaid alati koos sõpradega, peredega või ka uute inimestega, kes võivad sinu mängurühma juhtuda täiesti juhuslikult. Golfiklubides võib mängima sattuda väga erineva tasutaga inimestega ning kunagi ei tea, kas tegemist võib olla sinu tulevase parima sõbraga.
  • Mentaalne sport – tihti öeldakse, et see mäng on kahe kõrva vahel. Golfis peab inimene endaga hakkama saama, kui olla liiga negatiivne, siis mäng ei õnnestu, kui olla liiga plähmerdis, ei õnnestu samuti. Pead suutma end piisavalt analüüsida, kuid mitte liialt palju, siis ka ei tule mäng välja. Golf on pidev enda arendamine.
  • Golfis on võimalik areneda elu lõpuni – kui füüsiliselt enam nii kaugele ei löö kui 25 aastaselt, on võimalik läheneda löögile targemalt, strateegiliselt kavalamalt jne. Üldiselt mängijad, kes tulevad jõuga palli taguma, väga kaua ala juures vastu ei pea, tarkust on vaja ja seda annab õnneks arendada ning selle juures kasvad ka ise olenemata, kas oled 8- , 18- või 78- aastane.
  • Lastel ja noortel on väga oluline kasvatuslik element – golfis pead enda vastu olema aus, kohtunikud võistlustel abistavad mängijaid, mitte ei karista ja mängijad annavad endale ise trahve, mitte ei simuleeri, et viga vastaselt välja meelitada. See vundament, mis golf lastele annab oma traditsioonide ja etiketiga, selle peale saab väärika maja ehitada tulevikus.
  • Rootsis Karolinska Institutet’is tehtud 300 000 golfimängijaga uuringu üks olulisematest tulemustest oli, et golfimängija elab mittemängijast kauem keskmiselt viis aastat olenemata inimese sotsiaalsest taustast.
  • Golf pakub võimalust perioodiliseks aeroobseks tegevuseks, mis vähendab võimalust rasvuda ning uuringute järgi on 30-40% väiksem tõenäosus haigestuda südame- veresoonkonna haigustesse. Probleem, mis täna on juba 30-stel, mitte enam niiväga alates 40-ndast eluaastast, kus ainevahetus aeglustub ja 1cm aastas tuleb vööümbermõõdule lisaks juba automaatselt, ilma et selleks väga pingutama peaks (ebatervislikult toitudes). Me elame kauem, kuid tähtis on tervena elatud aastad.

Seda listi võiks jätkata pikalt, kuid tähtsam nendest on minu arvates võimalus sotsiaalselt aktiivselt aega veeta puhtas looduses. Minu jaoks on golf täna üks väheseid kohti, kus telefon on hääletu peal ja saan mõneks tunniks sellest kiiresti tiirlevast rattast eemale. Mis siis, kui ma uudiseid ei näe või telefoni ei võta 4h! Ma arvan, et tulevikus on golfil veel suurem võimalus maailmas kasvada just sellel samal põhjusel – hetked enda, sõprade ja perekondade jaoks, kus sa saad olla inimestega koos ja loodses ning ilma nutiseadmeteta.

Mida rohkem meile ühiskond kõike seda nodi peale surub, seda rohkem ma arvan, et inimesed vajavad väikest võimalust põgenemiseks ja golf on küll üks paljudest, kuid minu arvates väga kihvt alternatiiv sellele eesmärgipäratule jooksmisele ja infoammutamisele, millest tundub, et on saanud uus spordiala maailmas.

p.s. Pealkirjas mainitud lauset olen kuulnud mitu korda, kui kutsun teisi mängima. Tegelikkus on pealkirjale vastupidine, aga selleni läheb meil veel aastakümneid, et arusaamine läbi enda ja sõprade kogemuse kohale jõuaks.

Hanno Kross

Hanno Kross on Jõelähtmes asuva Estonian Golf & Country Club’i juht, kes püüab ennast vormis hoida jalgrattaga tööle sõites ning aegajalt sõprade ja perega golfiväljakul ühiselt aega veetes. Keskmise liikumisharrastajana käsitleb ta oma kirjatöödes südamele olulisi teemasid, mis enamus on seotud spordi, kehakultuuri ja selle seostega laiemalt meie ühiskonnas. Loe artikleid (10)