Keit Kasemets: Kreeka kriisi lõppemisega saab ELi finantskriisile joone alla tõmmata. Euroopa kalender 22.–29.1

Saksamaa sotsiaaldemokraatide otsus alustada kristlike demokraatidega detailseid koalitsiooniläbirääkimisi võimaldab Euroopal jätkata Eesti eesistumise ajal alanud positiivsel laineharjal. Valitsuse moodustamiseni on veel pikk maa minna, kuid Saksamaa poliitiline stabiilsus on Euroopa 2018. aasta plaanide elluviimiseks ja edasiste reformide kujundamiseks loomulikult oluline. Positiivse tooniga on ka sel nädalal eurogrupis toimuv arutelu Kreeka abiprogrammi viimaste maksete ja selle järkjärgulise lõpetamise üle, Bulgaarias toimuv siseministrite rändearutelu ja Brüsselis esmakordselt korraldatav haridusalane tippkohtumine.

Alljärgnev kokkuvõte on Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse juhi Keit Kasemetsa nädala ettevaade olulistest sündmustest Euroopa Liidus.

1. Euroopa Liidu masinavärk

  • Euroala ministrid arutavad Kreekale järjekordse makse tegemist ja Kreeka järkjärgulist abiprogrammist väljumist

Jutud Kreeka euroalast lahkumisest ja/või pankrotistumisest on ammu minevik. Kreeka on tänaseks võrdlemisi stabiilse majandusega riik, mis plaanib pärast kaheksa-aastast kriisiperioodi naasta 2018. aasta teises pooles iseseisvalt finantsturgudele. Ohtu ELi finantsstabiilsusele kreeklased ei kujuta. Samas ollakse siiski ainus abiprogrammi riik, mis tähendab seda, et jätkatakse programmis kokku lepitud struktuurireformide elluviimist ja saadakse abi finantskohustuste täitmiseks, peamiselt erinevate laenude tagasimaksmiseks. Esmaspäeval (22.01 – toim.) arutavad eurogrupi rahandusministrid uue juhi (Portugali rahandusminister Mário Centeno) taktikepi all, kas maksta pärast järjekordsete seadusemuudatuste heakskiitmist parlamendis (kobarreformid enne maksetähtaega on Kreekas juba tavaks saanud) Kreekale välja 7 miljardit eurot. Eeldatavasti kreeklased veel positiivset otsust ei saa, ent võivad üldiselt siiski rahulikud olla. Suuri probleeme Kreekas enam ei nähta, enamik lubatud reformidest on tehtud, Kreeka saab oma abimakse ja võib hakata mõtlema rahaturgudele naasmisele selle aasta sügisel.

Üldiselt ei ole Kreekale häda ja viletsust ning võlausaldajate, sealhulgas Eesti, raha kaotamist kuulutanute ennustused täitunud.

Täna on tõene ka kunagise peaministri Andrus Ansipi ja endise rahandusministri Jürgen Ligi väide, et Eesti saab Kreekale raha laenamiselt teenida. Eesti Pank ongi seda Kreeka laenuintressidelt teinud.

Kuid Kreeka võlakoormus on jätkuvalt väga suur ning mitmed võlausaldajad, ennekõike Rahvusvaheline Valuutafond, leiavad, et iseseisvalt hakkamasaamiseks tuleks võlakoormust vähendada. Sellega aga mitmed ELi riigid nõus ei ole ning nii otsivad ministrid teisi lahendusi, mis kreeklaste olukorda lihtsamaks teeksid. Kui võlakoormus on turgude arvates selline, mida Kreeka ei suuda teenindada ja tagasi maksta, ei ole finantsturgudele naasmine sisuliselt võimalik, sest uute laenude intressid on lihtsalt liiga kõrged. Üheks variandiks on intresside tagasinõudmisest loobumine või nende vähendamine või nende tagasimakse tähtaegade pikendamine. Kuid alternatiive on veel, näiteks krediidiliin Euroopa Keskpangast, mida ei toeta jälle kreeklased ise, sest sellised juhul peaksid nad eeldatavasti võtma uued reformikohustused.

Milline iganes saab olema arutelude tulemus, Kreeka liigub tasapisi, aga kindlalt õiges suunas ja Euroopa Liit saab hakata finantskriisile joont alla tõmbama.

Homme, 23. jaanuaril arutavad ELi rahandusministrid Brüsselis veel majandus- ja rahaliidu reformi ning pankade antud mittetoimivate laenude vähendamise seisu.

  • Välisministrid arutavad Palestiina presidendi Mahmoud Abbasiga, kuidas saada üle teravnenud pingetest Lähis-Idas

Trumpi administratsiooni otsusele tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ja kolida sinna ümber USA saatkond pole kardetud katastroofi järgnenud, kuid olukord on kahtlemata pingelisem kui varem ning Lähis-Ida konflikti lahenemist on senisest veelgi raskem näha. ELi liidrid arutavad olukorda ja võimalikke järgmisi samme, kuid revolutsioonilisi muutusi seda piirkonda puudutavas poliitikas näha ei ole. Välisministrid arutavad ka olukorda Liibüas, Iraagi strateegiat ja ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide partnerluse tulevikku.

  • Justiits- ja siseministrid otsivad Bulgaarias lahendusi rändepoliitika reformiks

Arutelude eesmärk on jõuda juunis valitsusjuhtide kokkuleppeni. 25. jaanuaril arutatakse Bulgaarias esimest korda sisuliselt eelmise eesistuja Eesti poolt Dublini süsteemi reformimiseks tehtud ettepanekut. Uus eesistuja saab ettekujutuse sellest, kui suur riikide toetus Eesti kompromissile on ja kas sellega saab edasi minna.

Veel arutavad siseministrid rände globaalset mõõdet ning piirivalvevõimekuse parandamist, justiitsministrid keskenduvad Euroopa Prokuratuurile.

  • Brüsselis toimub esimene haridusalane tippkohtumine

Komisjoni haridusvolinik Tibor Navracsics on 25. jaanuariks kokku kutsunud esimese haridusalase tippkohtumise, kuhu koguneb üle 450 tipp-poliitiku ja eksperdi kogu EList. Arutelu eesmärk on jõuda Euroopa ühise haridusruumi loomiseni 2025. aastaks.

Olulised kuupäevad ja tähtajad

  • Teisipäeval, 23. jaanuaril algab kahepäevane Euroopa kosmosepoliitika konverents
  • Kolmapäeval, 24. jaanuaril leiab Brexit oma järjekordse ohvri. Komisjon kinnitab siis liikmesriikide poolt toetatud otsuse kolida Galileo satelliidiprogrammi turvaseirekeskus Ühendkuningriigist Hispaaniasse (Madridi). 2020. aastal peaks keskuses töötama 30 inimest.
  • Kolmapäeval, 24. jaanuaril avaldab Euroopa Komisjon järjekordse julgeolekuliidu aruande, mis keskendub radikaliseerumise ja terrorismi rahastamise ohjamisele ning küberohtudele.
  • 23.–25. jaanuarini toimub Davosis iga-aastane Maailma Majandusfoorum. Veidi tuhmuma hakanud formaat tõotab taas särama lüüa, sest teiste hulgas sõidavad Šveitsi suusakuurordisse USA president Donald Trump, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Konverentsi selle aasta peateema „Ühine tulevik killustatud maailmas“ lubab osalevate riigijuhtide sõnumeid arvestades ühise sõbraliku arutelu asemel kuhjaga pinget. Eestist on kutsutud peaminister Jüri Ratas, kes eelmise nädala plaanide kohaselt peaks seal terve programmi kaasa tegema.

Komisjoni esinduse mured ja rõõmud

Meil on n-ö Brüsseli nädal. Eesistumine on läbi ja üheks ELi 2018. aasta peateemaks saab uus eelarveperspektiiv. Komisjoni esindus korraldab esmaspäeval-teisipäeval 20 omavalitsusjuhi visiidi Brüsselisse, et arutada ennekõike seda, mida Eestil on uuest eelarveperspektiivist oodata, ja võtta kokku eesistumise tulemused.

Lisaks kohtuvad Brüsselis kõigis liikmesriikides asuvate komisjoni esinduste majandusnõunikud ja ELi teabekeskuste koordinaatorid.

Valmistame ka hoogsalt ette Euroopa päeva. Sel aastal on odata palju muudatusi. Euroopa päevale eelneb terve nädal arutelusid ja üritusi üle Eesti ning esimest korda tähistatakse Eestis Euroopa päeva suure rahvapeoga ka tõesti Euroopa päeval, st 9. mail.

Allikas: Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse blogi

Keit Kasemets

Keit Kasemets

Keit kasemets on Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse juht. Loe artikleid (1)