Kadri Hansalu: lapsevanem, räägi oma teismelisega!

Kadri Hansalu I Foto: Erik Riikoja

Ei, ma ei ole ise teismelise lapse vanem. Minu maimuke alles harjutab oma esimesi jooksusamme. Lisaks ei taha ma olla n-ö keskmine vanainimene, kes tänitab, et noorus on hukas. Kuid mind teeb väga kurvaks, et noored on enamikust ühiskondlikest aruteludest välja lõigatud.

Ma võiksin öelda, et olin suisa šokeeritud, nähes viimaste valimiste eel Delfis toimunud videolugusid, kus 16-17-aastased noored linnapeakandidaate intervjueerisid ja selgus, et noored poliitikast absoluutselt mitte midagi ei tea ja on selle üle tegelikult üsna uhked. Kui muidu arukad noored ei tea nimetada praktiliselt ühtegi Eesti presidenti või peaministrit, siis minul tekib küll küsimus, miks vanemad nendega kodus aktuaalsetel teemadel piisavalt ei räägi.

Jah, teismelised elavad enamiku ajast virtuaalmaailmas ning nendeni jõuavad vaid üksikud ajaleheartiklid läbi sotsiaalmeediapostituste. Jah, nad istuvad nina telefonis ja nendega on keeruline rääkida. Jah, neid ilmselt ei huvita poliitika kui selline. Aga seda enam peaksid vanemad nendega päevauudiseid arutama ja võimalusel ka mõtestama. Miks? Sest noored peaksid mõistma, kuidas ühiskondlikud protsessid toimuvad ja kuidas nende ümbritsevat keskkonda luuakse – ka neile lähedased pidevad õppekavade ja eksamite muudatused ei sünni „lambist“, vaid avalike diskussioonide käigus, kus noorte endi hääl täna üldse ei kõla. Noored võisid saada valimisõiguse, aga kui nad ei tea ega taju, millega rahvaesindajad tegelevad ja nende elu mõjutavad, siis ei ole neil mingit põhjust valima minna.

Aga on ka palju argisemaid teemasid ja uudiseid, millest tuleb lastega rääkida.

Hiljuti tulistas politseinik olude sunnil kooli kõrval noormeest, kes saadud vigastustesse suri. Järgmistel päevadel oli koolis noori, kes kartsid kooli minna või selle ümbruses liigelda, sest „politsei laseb mu maha“. Tundub uskumatuna, et kodudes selle teemaga ei tegeletud ja hirmusid ei maandatud. Muidugi jääb lapsele kõlama vaid seik, et politsei „lasi kesklinnas kellegi maha“. Politsei käis koolides vajadusel olukorda selgitamas, aga see peaks olema ikka lapsevanemate ülesanne, sest neid usaldab laps kõige enam.

Ma saan aru, et täna me alles arutame, kuidas saada noored nutitelefonist pilku tõstma, aga küsimus on tegelikult laiem – kuidas noored taas ühiskonnaellu integreerida ja neile päevauudiseid selgitada? Ma loodan väga, et teismelised kuulevad oma vanematelt, kuidas 15-aastane noormees Mustamäel veoauto haagiste otsas turnides oma elu kaotas ja miks kiire teeületus pole kunagi nende elu väärt. Nad peaksid sellele mõtlema enne, kui autode vahelt või bussi tagant teele jooksevad. Sellised õnnetused on tõelised tragöödiad, kuid siiski ka õppimisvõimalused, mis jäävad täna liiga tihti kasutamata.

Kadri Hansalu

Kadri Hansalu

Kadri Hansalu töötas 10 aastat ajakirjanikuna, viimased viis Postimehe toimetuses. Täna nõustab ta suhtekorraldusettevõttes META Advisory nii era- kui ka avaliku sektori kliente. Loe artikleid (1)