Madis Müür: palgapäevast palgapäevani elamisega rikkaks ei saa. Teekond jõukuseni – investeerimine

Foto: Susanne Nilsson, Flickr, CC

Käes on suvi, Tallinna reisisadamas randub järjekordne suur kruiisilaev, maha linna uudistama astub paartuhat turisti, enamuses vanusevahemikus 40-70 eluaastat. Vaadatakse põhilisi vaatamisväärsusi, proovitakse mõnes heas restoranis kohalikke maitseelamusi, väike õlu raekoja platsis, mõni šoppab, mõni ostab suveniire. Miks on nii, et läänes on just vanem generatsioon see, kellel on rohkem rahalisi võimalusi niimoodi elu nautida, aga Eestis ja mujal uutes majandustes on suhteliselt jõukam pigem 25-40 vahemikus spetsialistid ja ettevõtjad?

Vastus on – investeerimine.

Liitintress on kaheksas maailmaime ja aeg on investori parim sõber, need inimesed on need mõlemad võimsad relvad enda kasuks tööle pannud. Tihti pannakse keskpärase müügitöö tulemusel küll liitintress enda kahjuks tööle ja siis makstakse tarbimis- ja reisilaenude eest teistele intressi, aga intressi saaja poole peal on palju parem olla. Raha on ju inimese tehtud töö, miks peaks kogu selle töö laiaks lööma, kui see varem tehtud töö võiks Sinu jaoks ka edaspidi, kasvõi igavesti tööd teha? Tasub osta ajaga hinnas kasvavaid varasid ja neid hoida, see on üks lihtsamaid ja lollikindlamaid meetodeid enda jõukuse kasvatamiseks.

Keskmise säästmismääraga 5-15% teenistusest (ehk protsent enda igakuistest tuludest, mida ära investeeritakse) on kahekümnendates või varastes kolmekümnendates alustades võimalik endale ka Lääne mõistes igati elamisväärne vanaduspõlv saavutada. Paljud aga võtavad enda rahaasjade üle kontrolli võtmist tõsisemalt, tõstavad teenistust, säästavad igakuiselt rohkem, investeerivad säästud ära ja nii on ka Eestis võimalik vähem kui kümne aastaga saavutada seis, kus raha pärast enam tööl käima ei pea. Saavutatud dividendi-, intressi- või üüritulu või vara väärtuse kasv on juba piisav nii mõnusaks ära elamiseks kui ka portfelli kasvatamiseks.

Mõned näited.

  • Jaanil on saadud päranduseks €30 000 ja ta mõtleb, mida sellega teha.

Hoides raha pangadeposiidis, siis ajaloolise keskmise intressiga umbes 3% aastas kasvaks raha viie aastaga juurde ligi €34 800, 10 aastaga €40 300 ja 30 aastaga 72 800 eurot. Praegused madalad intressid on pigem ajutine nähtus. Pannes sama raha börsile madalate kuludega fondidesse 10% tootlusega kasvama oleks tulemuseks vastavalt €48 000, €78 000 ja €523 000. Tootlus mõjutab väga palju! Muidugi konkreetsel hetkel sõltuvalt intressimääradest ja aktsiaturu tulemustest on täpselt seliseid numbreid näha küllaltki ebarealistlik, aga ajalooliselt on tootlused sellises suurusjärgus olnud. Enamusel meist aga ei ole kohe pärandust või muud suuremat summat võtta ja ka sellest pole hullu.

Igakuiselt €100 kõrvale pannes ja börsile investeerides oleks samade ajavahemike järel tulemuseks €7700, €20 100 ja €207 900.

Omas valdkonnas oskuste arendamise ja teenistuse tõstmisega pole sugugi ebareaalne ka Eestis sadu või isegi tuhandeid eurosid kuus kasvama panna ja ülaltoodutest veelgi ägedamaid numbreid oluliselt kiiremini saavutada.

  • Võrdleme korraks erinevate toodete ehk hinnas kahanevate varade ostu investeerimisega hinnas kasvavate varade ostuga.

Näiteks ostad uue auto, uhke riideeseme või tehnoloogiavidina. Suuremat rõõmu on sellest enamasti esimesed paar nädalat, sellest viitsid tuttavatele rääkida umbes sama kaua, järelturu hind on langenud viiendiku võrra autodel kuni riietel ligi 100% sama ajaga, funktsionaalset kasutust on paar aastat (autol loomulikult kauem) ja hiljemalt 5 aasta pärast oled eseme ära visanud ja enam pole selle varasem olemasolu meeleski.

Teisest küljest, omades näiteks Kaubamaja aktsiat, maksab ettevõte sulle iga-aastaselt dividendi, aktsia väärtus kasvab ajas ja see pakub ka rõõmu, samuti tekib parem side ühe Eesti ettevõtluse lipulaevaga ning võid tunda ennast kasvõi 20 aasta pärast ühena omanikest ja selle arengu üle on huvitav arutada ka aastaid hiljem.

Kui on huvi näiteks autode või kunsti vastu, siis vanema, haruldasema hinnas kasvava automudeli või Viiralti maali ostu puhul kasvab väärtus samamoodi, emotsioone ja mälestusi tuleb järjest juurde ja juttu jätkub kauemaks. Tasubki investeerida neisse varaklassidesse ja asjadesse, millest rohkem tead ja mille vastu rohkem huvi on edasi uurida.

Investeerimine on mitmes mõttes väga kasulik. On see siis endale turvatunde ja mustade päevade fondi tekitamiseks, kodu sissemakse või mõne muu suurema kulutuse jaoks kogumiseks, vanaduspõlve kindlustamise jaoks, et saaks niisama aega maha võtta ja perele, selleks et rohkem meelepärastele projektidele ning hobidele pühenduda.

Tasubki eesmärgid paika panna ja teada, mille jaoks investeerida ja valida vastav strateegia.

Näiteks aasta pärast kodu ostmise jaoks ei maksa aktsiaturule panna, hinnatase võib vabalt madalam olla, siis tasukski panga hoiustel hoida. Pensioni kasvatamiseks ehk üle 10 aasta perspektiiviga investeeringuteks on parimad võimalused olnud aktsiates ja kinnisvaras (kui päris mulli tipust mitte võtta).

Kas investeerimine on keeruline & riskantne?

Investeerimine ajaloolises mõttes küllaltki uudse ja siinmail vähe levinud tegevusena võib tunduda hirmutav, vähese teadmise ja kogemusega kaasnevad mõningad riskid. Kõigil on mõni sugulane või tuttav, kes on eelneva(te) kriisi(de) ajal kaotanud suurema summa ja nii meil ongi laialt levinud väärarusaam, et investeerimine on midagi väga riskantset. Warren Buffet on öelnud, et risk tuleb mängu siis, kui sa ei tea, mida teed.

Ühte võib kindlalt väita, kui enda rahaasjadega ei tegele, ei investeeri või teenistust ei tõsta, siis risk jõukaks või lausa rikkaks saada on ka nulli lähedane.

Risk tulebki mängu siis, kui 1) ei teata, mida tehakse, 2) tullakse börsile, kinnisvarasse, laiemalt investeerimisse buumi tipu lähedal oodates sama tootluse jätkumist ja languse ajal paanikaga müües või 3) kasutatakse liiga suurt võimendust, liiga palju laenuraha. Paljud on investeerimisega hävinud, kuna investeerimisest kuuldi buumi tõusu ajal ja otsuseni investeerida jõuti siis kui paljud olid juba ilusaid summasid teeninud. Loomulikult igale buumile järgneb jahtumine, igale mullile pauk ja nii ongi negatiivsed kogemused kerged tekkima kui liiga ahneks minna. Puhtalt nende vigade vältimisega on juba võimalik igati kena tootlust saavutada.

Kuidas veelgi riske, kõikumisi vähendada ja tootlust parandada?

Hajutamine, hajutamine, hajutamine.

Ostuhetkede hajutamine, tasub investeerida regulaarselt, näiteks kord kuus või kvartalis, nii vähendad riski tipus siseneda ja languste ajal saad odavamalt juurde osta. Börsilanguseid ei tasugi võtta kui paanika kohta, vaid kui soodusmüüki, saab sama kaupa odavamalt. Varaklasside vahel hajutamine. Mune ei tasu ühte korvi panna, tasub pärmina kerkima panna erinevatesse varaklassidesse: aktsiad, võlakirjad, kinnisvara, ühisrahastus, maa, maavarad, kunst, veinid, vanemad autod ja seiklushimulikumale ja teadlikumale investorile ka varases arengujärgus ettevõtteid ja võib-olla natukene ka krüptorahasse panna. Hajutada tööstusharude, riikide ja regioonide põhiselt.

Tehnoloogiainvestorid said peale 2001. aasta mulli lõhkemist aastaid haavu lakkuda, paremini ei läinud ka Eesti kinnisvarainvestoritel, tipuni taastumine võttis ligi kümnendi aega, tehnoloogiamulli tipuni jõudmine kauem ja kuld saavutas enda 1980. aasta tipu alles 27 aastat hiljem. Enamus languseid nii suured muidugi ei ole ja sellepärast tasubki hajutada. Pikema plaani puhul tasub võtta kindlasti ajalooliselt rohkem tootlust pakkunud varaklasse ja nende vahel hajutada.

Alguses võib raha kasvatamise maailm päris segaseks jääda ja takistada sellega ka alustamist. Tegelikult on aga kõik päris lihtsaks tehtud ja automatiseeritud, et ka täiesti teemavõõras inimene saab ka vägagi edukalt minimaalse ajakuluga ja ilma palju õppimata vägagi edukalt ligikaudu turu keskmist tootlust saavutada.

Pankadel on spetsiaalsed tooted, kontod, kuhu saab panna püsimakse peale, seal mõne sobiva hästi hajutatud, madalate kuludega ja sobiva dividendimääraga fondi välja valida ja siis see konto ise investeerib regulaarselt laekunud summad ära. Alustada saab päris väikeste summadega ka, mõnekümnest eurost kuus. Sisuliselt saab aktsiaturult kõikidesse varaklassidesse investeerida ja kogu protsessi ka enda jaoks täiesti ära automatiseerida, kogu protsessi kasvõi ära unustada aastateks. Numbritest ja finantsmaailmast, investeerimisest rohkem huvitatud inimestele on see aga lõputuid võimalusi ja jututeemat pakkuv mängumaa, väga põnev koht enda intellektuaalsete võimete proovile panekuks.

Palgapäevast palgapäevani elamisega rikkaks ei saa. Jõukus saavutatakse kas omal alal päris tippu jõudmisega, ettevõtlusega või investeerimisega. Investeerimine on selle jaoks kõige kindlam ja kõigile kätte saadav ja jõukohane tee. Vägagi vajalik tee, mida oleks pidanud käima hakkama juba üleeile, aga ka täna pole veel hilja. Kindlasti tasub seda ka koos teenistuse ja säästmismäära tõstmisega, nii annab väga ägedate tulemusteni jõuda oluliselt kiiremini.

Madis Müür

Madis Müür

Madis Müür on investor, ettevõtja ja endine edukas elukutseline pokkerimängija. Kord kuus jagab Madis Edasi lugejatele nõu, kuidas erialase eneseteostuse, sissetulekute tõstmise, säästmise ja investeerimisega enda jõukust kasvatada. Jõukam ühiskond on ka õnnelikum, tervem ja enda valikutes vabam. Loe artikleid (4)