Jätkusuutlik veinitrend: orgaanilised veinid

Oleme tarbimistasemel saavutanud astme, kus hakatakse enesele teadvustama peale üksikisiku heaolu ka meid ümbritsevate inimeste ja keskkonna heaolu. Esimesed veinitootjad, kes kohutatuna keemia hävitavast mõjust viinamarjaaedadele otsustasid pöörduda tagasi looduses valitsevate seaduste juurde, tekkisid juba 80ndate alguses. Eriti ökoveini usku ollakse Saksamaal, Põhjamaades, aga järjest enam ka Ameerikas.

Orgaaniline vein saab alguse orgaaniliselt kasvatatud viinamarjadest. Viinamarjapõlde väetatakse loomse ja taimse naturaalse tasakaalustatud segusõnnikuga. Keemilise umbrohutõrje asemel kõblatakse pinnast regulaarselt ja kahjurputukaid peletatakse eemale erinevate intensiivse lõhnaga lillede ja taimede istutamisega viinamarjapuude ridade keskele.

Kuna muld on bioloogiliselt aktiivne, siis on mullas rohkem elusorganisme ja tekib looduslik ahel, kus toimub eneseregulatsioon kahjurite osas. Elujõulised viinamarjapõõsa juured tungivad sügavamale pinnasesse ja omandavad rohkem mineraale ja toiteaineid. Tänu sellele on viinamarjades oluliselt rohkem konsentratsiooni ja vitamiine. Aastakäikudel, mis muidu ei hiilga hea veiniga, on orgaanilised veinid näidanud paremaid tulemusi. Põhjust tuleb otsida looduslikust tasakaalust.

Orgaaniline vein valmib traditsioone ja kvaliteeti järgides veinimeistri minimaalsel sekkumisel.

Orgaanilise kasvatuse tulemusel on viinamarjas endas alles naturaalsed pärmid, mis mängivad olulist rolli fermentatsiooniprotsessi käigus. Veinis tekkinud sademe filtreerimisel enne pudelisse villimist välditakse samuti kemikaalide kasutamist. Kõik veinid vajavad säilitamise kindlustamiseks stabilisaatorit. Veinimeistrid on selleks läbi aegade kasutanud sulfiide.

Punased veinid on iseenesest stabiilsemad. Neis leidub hulgaliselt veinide säilitamist hõlbustavaid naturaalseid tanniine. Valge veini sekka lisatakse sulfiide rohkem.

Orgaaniliste veinide puhul on paika pandud maksimaalsed sulfiidide kogused. Need on 2 kuni 3 korda madalamad kui tavalistel veinidel.

Seega juues orgaanilist veini on teil võimalus oma kehale head teha.

Paljud tootjad on alguses suhtunud skeptiliselt ökoveini ja rajanud eksperimendi korras ettevaatlikult mõned hektarid reeglitele vastavaid aedu. Orgaanilise sertifikaadi saamine võtab aega aastaid ja on väga kulukas ettevõtmine. Seepärast kuulete te veinimõisas tihtipeale pigem “sustainable farming” või prantslaste suust “Lutte raisonée” juttu. Siin ei ole mingeid paikapandud reegleid, vaid toimetatakse nii looduslähedaselt kui antud piirkonnas on võimalik.

Maailmas on mõned veiniregioonid, kus orgaaniline lähenemise rakendamine on kergem kui mujal. Näiteks Tshiili on oma tugevate tuulte ja karmi Andide poolt mõjutatud kliimaga ei jäta mingit võimalust kahjuritel ja haigustel ellu jääda. Seal on ökoveini tegemine palju lihtsam.

Üldjoontes võiks öelda, et ökoveini värvus on tumedam, maitse isikupärasem ja vein peegeldab paremini terroir’i ehk kasvuala. Vein tundub konsentreeritum ja sügavamate maitsenootidega. Või mine võta kinni, ehk on asi hoopis inimese enda meelestatuses.

Kadri on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri toidu-, veini- ja reisiteemalist kolumni saad Edasis lugeda igal nädalal.