Podcast “Hakkame tegutsema!Kristjan Liivamägi: mulle pole midagi kandikul ette toodud

Kristjan Liivamägi

Seekordse loo kangelane on Kristjan Liivamägi, kelle kireks on investeerimine.  Igapäevaselt tegutseb Kristjan Tallinna linna investeeringute analüüsijana, samal ajal annab ta loenguid Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Käesoleval aastal nomineeriti  Kristjan Liivamägi 2017. aasta Eesti parimate õppejõudude hulka.

Mõtteid vestlusest:

  • Tasakaalu sälitamisest. Elus tasakaalu säilitamine on minu jaoks kõige olulisem, mu päevad algavad kl 7 hommikul ja lõppevad 9 õhtul, kui tulen ülikoolist. Küll aga suudan selle päeva sisse mahutada kõik tegevused sh pere ja teha sporti. Tasakaalu all pean silmas, et toitumine, uni ja taastumine oleks tasakaalus ja ainuke viis, kuidas ma suudan kõigega hakkama saada on magada min 7 tundi, süüa 3 korda päevas sooja toitu, lisaks puuviljaampsud ja teha min 3x nädalas trenni – kui need asjad suudan ära teha, siis keha suudab end ise hästi taastada ja klassikalist läbipõlemist ei teki.
  • Miks ma ei passi päevad läbi televiisorit ja rabelen mitme koha peal? Raha pärast mul pole vaja nii palju tööd teha. Kuna mu varahadusettevõte genereerib piisavalt rahavoogu, siis olen finatsiliselt vaba. Ülikoolis annan loenguid seepärast, et finantsalaste teadmiste jagamine on minu hobi ja kirg ning parim viis ühiskonnale midagi tagasi anda. Ka tagasiside üliõpilastelt on niivõrd positiivne, et ma ei suuda sellest lihtsalt loobuda.
  • Õpime kõige paremini läbi praktika, isikliku kogemuse kaudu. Lisaks akadeemilistele teemadele, mis on kohustuslik läbida, teeme tudengitega igas seminaris praktilisi ülesandeid. Empiirilised uuringud on näidanud, et praktiline kogemus lisaks teadmistele on üks olulisemaid ja kriitilisemaid faktoreid edu saavutamisel. Näiteks, Kas korterit osta või üürida? Lisaks emotsionaalsele aspektile, mis kinnisvara ostmisega kaasas käib, kirjutame tudengitega välja rahavood – tulud ja kulud ja selle baasilt saab näidata, kumb viis on nende personaalseid vajadusi (tulevikuplaane) arvestades parim. Ei ole olemas ühte universaalset lahendust, a la sulle sobib omamine ja sulle üürimine. Mängime need rahavood läbi ja ma näitan, mis mõju see inimese eelarvele omab. Selle baasilt saavad tudengid ise otsustada.
  • Liigsest enesekindlusest ja kuidas sellest tulenevaid finantsriske maandada. Evolutsiooniliselt teame, et mehed on oluliselt riskialtimad, neil esineb liigselt enesekindlust. Selle tulemusena arvavad mehed, et nad on targemad, osavamad ja edukamad, kui teised mehed ja suur grupp üldisemalt.  Empiiriliselt on leitud, et kuna meestel esineb selline kõrvalekalle ja nad alahindavad riske, maksab see neile finatsiliselt karmilt kätte. Mida saame neis olukordades teha? Inimest muuta ei saa, küll aga saame teadvustada, et me ei tee alati optimaalseid otsuseid ega käitu alati ratsionaalselt ja kui me teadvustame neid kõrvalekaldeid, siis saame juba midagi ette võtta ebameeldivate arengute vältimiseks.
  • Kuidas koostada oma portfelli ja kuidas käituda väikese eelarve korral, kui igakuiselt on võimalik nt 50 või 100€ kõrvale panna? See on miljoni dollari küsimus! Kui oleks üks õige tee, oleks kõik juba miljonärid. Valida tuleks kindlasti rohkemate aktsiate vahel ja hajutada investeeringud erinevate varaklassidesse. Kõige lihtsam viis passiivse investorina (kui pole aega huvi ja aega tegelda) investeerimiseks on ideksid – ajalooliselt, 100 aasta jooksul, kõige paremaid riski-tulu suhtega tulemusi on näidanud indeksitesse investeerimine st igakuiselt/kvartaalselt tuleb osta indeksaktsiaid, kuhu kuulub tuhandeid erinevate ettevõtete aktsiaid üle maailma. See annab suure hajutatuse, mille tootlus pikas perspektiivis koos dividendidega on ca 10%. Kui see rahuldab, siis selle saavutamine ei ole väga keeruline. Kui see tulemus ei rahulda, tuleb hakata rohkem ise uurima. Eks sellega on nii, nagu elus ikka – kui tahad et sul läheks elus keskmiselt paremini, pead omandama teadmisi, oskusi, kogemusi.
  • Kuidas mina oma portfelli koostan? Vaatan makropilti, millises majandustsükli faasis oleme, kuidas need varaklassid käituvad neis faasides ja vastvalt muudan oma portfelli ka. Täna oleme minu arvamusel majandustsükli tõusufaasi lõpus, siin hakkavad intressimäärad tõusma, mille tagajärjel hakkavad erinevad varaklassid erinevalt käituma nt võlakirjad langema. Kui ma peaksin täna ütlema, et pange oma investeeringud laenudesse või aktsiatesse või indeksfondidesse, siis 1) see oleks vastutustundetu soovitus, sest keegi ei tea, mis tulevikus saama hakkab; 2) igal inimesel on unikaalne seis ja taust ning minu investeerimisstrateegia kindlasti ei pruugi ja ei peagi sobima teistele.

“Hakkame tegutsema!” on podcast, mida veab noor ettevõtja Indrek Põldvee.