Mart Kase: miks ma küll seda varem teinud pole?

Inimene on loomult laisk ja mugav. Kulgeb oma hetkedes ja rutiinis, mis talle täpselt sobib. Võtab ligi niipalju uut, kui viitsib oma laiskuses. Parajalt hull on see, et sellepärast jääb elus palju olemata. Eelkõige mõtlen ma seda, et ka igapäevane rutiin vajab ka enesearengut. Igapäevane elu ei vaja edasiminekuks uusi nutiseadmeid, vaid uusi oskusi ning uusi isevalmistatud toite.

Miks ma küll kunagi varem polnud enne teinud majoneesi? See muidugi tundub hetkel suhteliselt marginaalne teema Nursipalu lageraie ning maksupoliitika kõrval, aga ühiskond vajab rohkem mu arvamust majoneesist kui tulumaksust.

Tegelikult me ei söö peaaegu üldse poemajoneesi. Lihtsalt ei maitse, ka mitte need kallimad bränditud ja kiidetud majoneesid. Mõnikord on külalistest jäänud mõni majonees maha, siis ikka pistame salati sisse või nii, sest kõik tuleb ära süüa. Aga ise poodi majoneesi ostma ei torma kunagi.

Üleeelmisel nädalal oli siis nii, et vaatasin ühe osa seda kokandussaadet “Wend Weis” ja mees tegi seal majoneesi ning see oligi imelihtne – munakollased, sinep, sool, mikser tööle ning vahustamise käigus lisad vaikselt päevalilleõli. Meie kanad munevad hiiglama häid mune ja no loomulikult mõtlesin saadet vaadates, et homme teen selle majoneesi prooviks valmis. Aga homme oli oma hea rutiin ja ka ülehomme ja nii möödus paar nädalat.

Eile aga oli nii, et tegime päeval sauna ja õhtul käisin veelkord sutsaka peale õhtust talitamist ning siis oli otsus kindel – tuleb valmis teha see majonees. Esimene tagasilöök oli see, et kange hea sinep oli otsakorral, leidsin külmikust külaliste toodud natuke lääge maitsega meesinepit ja panin selle majoneesi põhjaks, esimeseks korraks käib see ka.

Vahustasin, mis ma vahustasin, aga lõpuks tuli selline kreem. Nähtavasti peaks õli rohkem panema, kui tahaks vedelemat majoneesi, aga kui me seda kreemi maitsesime, siis see tundus nagu väga hea. Pliidil podisesid kartulid, need said õrnalt üle praetud ning valmis see kodune kiirtoit oligi. Kiirtoidu magustoiduks tegi abikaasa praeahjus munavalgetest beseepallid, mis said ohtralt maasika toormoosi. Ehk ka magustoit sai kenasti tehtud oma värgist. See kõik kokku oli vägev ja maitsev oma talu junkfood või kiirtoit.

Majoneesi jäi külmikusse tänaseks ka, aga küll ma selle sisse keeran. Kanamuna on ikka imeline tooraine, sellest saab nõnda palju erinevaid sööke teha.

Muidugi, tegelikult on see teema palju laiem, kui majonees ja söök. Inimene peab tegema oma tavalistes päevades uusi asju. “Miks ma küll seda varem teinud pole” on justkui hüüd, mis peaks rutiinselt iga päev pähe kargama. Tee oma elus täna midagi uut. See ei pea olema midagi suurt, see võib olla sama väike kui majonees.

Mart Kase

Mart Kase

Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Mart kirjutab Edasile elust Lõuna-Eestis.


Loe artikleid (51)