Populaarse telesaate „Müüdimurdjad” üks saatejuhtidest Adam Savage on öelnud: „Ainus vahe mängimise ja teaduse vahel on tulemuste kirjapanek.” Seda mõtet andis edasi ka juuni alguses Äripäeva Investor Toomase poolt külla kutsutud maailmakuulus kauplemisguru dr Alexander Elder, kirjutab LHV maakler Sander Pikkel.

Kahel päeval toimunud konverents ja workshop toetasid vahetult enne ürituse asetleidmist välja antud raamatus „Börsikauplemine kui elatusallikas” kirjutatud tõdesid ja andsid kohalikele kauplejatele nii mõnegi hea soovituse. Kuigi raamat, konverents ja seminar olid suunatud rohkem kauplejatele, leidus nii mõndagi, mida ka investoritel tasub kõrva taha panna. Kuidas kahel päeval räägitut praktikas kasutada?

Ettevalmistuse tähtsusest edu saavutamisel

Dr Elderil on psühhiaatria-alane hari­dus. Börsid avastas ta enda jaoks juhuslikult, kui võttis reisile New Yorgist Califor­niasse kaasa Louis Engeli raamatu „Kuidas osta aktsiaid”. Ta ütleb, et see ad­vokaadist sõbralt laenatud narmendavate kaantega raamat muutis ta elu, aidates tal saada edukaks kauplejaks. Raamatu luge­misele järgnes muidugi pikk ja vaevarikas protsess, mille võti oli psühholoogias.

Dr Elder rõhutas oma esinemistel kor­duvalt ettevalmistust kui üht edu alust, seda nii kauplemisel kui ka muus elus.

Kõige markantsem elust toodud näide oli tema põgenemine Vene kaubalaevalt Elevandiluurannikul. Olles ise lühikest kasvu, pidi ta edukaks põgenemiseks ära jooksma endast tunduvalt suuremate meeskonnakaaslaste eest. Selleks treenis ta laevatekil igal õhtul kaks tundi hüppe­nööriga hüppamist. Ja õigel hetkel oli ta nii füüsiliselt kui ka vaimselt valmis jooksma.

Dr Elder ütleb, et hobikaupleja ja inves­tor on institutsionaalsete turuosalistega võrreldes kehvemas seisus, kuna profes­sionaalidel on tööl nii analüütik, kes ütleb, mis aktsiat osta, kui ka kaupleja, kes üritab selle osta võimalikult hea hinnaga. Jaeinvestor peab olema mõlemat samal ajal. Seetõttu on eriti oluline ettevalmis­tus. Dr Elder soovitab turu kinni olles kir­jutada oma kauplemisplaan koos sisene­mis- ja väljumishindadega paberile ja turu avanedes sellest lähtuvalt kaubelda. Plaan aitab teha ratsionaalse otsuse, mida turu lahtioleku ajal saab hakata vii­ma ellu. Tema sõnul on kõik investorid ratsionaalsed, kui turg on suletud, aga hindade liikumise jälgimine muudab nad emotsionaalseks.

Dr Elderi kauplemispäev

Dr Elderi kauplemispäev algab kauple­mispäeviku täitmisega. Ta vaatab esmalt üle, mis on öösel maailma börsidel toimunud, kuidas on tema jaoks olulised indikaatorid käitunud ja mis kõige olulisem, ta hindab ka enda vaimset valmisolekut kauplemiseks.

Liiga masendununa või erutatuna väldib ta kauplemist, sest teab, et tema meelesei­sund mõjutab võimet võtta vastu adek­vaatseid otsuseid.

Subjektiivsuse vältimi­seks on dr Elder loonud endale viiest küsimusest koosneva testi, mille miini­mumhinne on 0 ja maksimum 10. Parim päev kauplemiseks on siis, kui hinne jääb 7 ja 8 vahele. Hinne vahemikus 1–4 välistab kauplemise ning 5–6 ja 9–10 kutsuvad üles ettevaatlikkusele.

Maailma börsidel noteeritud aktsiate hulgast õige aktsia ülesleidmine on kui nõela otsimine heinakuhjast. Selle liht­sustamiseks soovitab ta enda jaoks mää­ratleda investeerimisuniversumi, milles tegutseda. Tema jaoks on see eelkõige S&P 500 indeksisse kuuluvad aktsiad, mille keskmine päevane kauplemismaht on vähemalt 500 000 aktsiat või veelgi parem kui üle 1 miljoni aktsia. Selline lik­viidsus võimaldab tema sõnul teha tehin­guid ka suurema portfelliga, ise hinda oluliselt mõjutamata, ja vajadusel posit­sioonist kiiresti väljuda.

Oma universumist huvipakkuvate akt­siate leidmiseks on ta oma kauplemisplat­vormile lasknud programmeerida vastava skänneri, mis tema meetodeid arvesse võttes koostab talle lühikese nimekirja tehniliselt huvipakkuvatest aktsiatest. Ta on loonud impulss-süsteemi, mis võtab ar­vesse eksponentsiaalse liikuva keskmise ja MACD-histogrammi kalde. See süs­teem annab kolm signaali, mis näitavad, kas ja mis suunas ta võib tehingut teha.

Signaalide vastu panustamine on keela­tud. Mõne minuti jooksul vaatab ta nime­kirja üle ja sõelub sellest välja kõige kind­lamaid signaale andnud väärtpaberid. Iga nimekirja sattunud aktsia puhul vaatab ta esmalt pikaajalist graafikut (aasta või roh­kem koos nädalaste tulpadega) ning teeb sellele tuginedes strateegilise otsuse. See­järel teeb ta taktikalise otsuse päevaste tulpade pealt. Mõned graafikud võivad näidata potentsiaali tulevikus tehtavateks tehinguteks. Need soovitab dr Elder välja printida – märkides ära koha, kust oleks soov aktsiaid osta või lühikeseks müüa – ja oma kauplemistoa seinale riputada. Nii on need silme ees ja annavad võimaluse ava­nevaid võimalusi ära kasutada.

Kui kriteeriumitele vastav aktsia on leitud, tuleb minna tehingusse. Tehingu tegemisel on oluline seada endale kasumi­siht ja kaitse eksimise vastu. Kasumisiht (limiithinnaga müügiorder) on sama kui tööle kandideerimisel palganumbri küsimine. Lähtuda tuleks mõttest: mina teen sinu jaoks tööd, aga mis on minu tasu ja hüved? Kasumisihi määrab dr Elder pikaajalise graafiku pealt – see eemaldab liigse päevasisese müra.

Ma eksisin, laske mind välja!

Kahjumi piiramiseks stopporderi seadmine ei luba kuhjunud kahjumitel kontot hävitada. Stopporder peaks olema vähemalt 1,5 keskmist päevasisest liikumist (average true range) ostuhinnast eemal. Hindade liikumine tekitab kauplejale emotsioone ning tal võib tekkida kiusatus müügiorderit järjest kõrgemale tõsta, kui kasuminumber suureneb, või siis stopporderit madala­male nihutada, kui hind peaks langema. Enamasti lõpeb see ebaõnnestunud (kahjumiliku) tehinguga. Kuna ka dr Elder on inimene koos oma tugevuste ja nõrkustega, siis on ta viimasel ajal tundnud, et selline nn käeväristamine kahjustab tema kasumiteenimise võimalusi. Ta on selle vältimiseks hakanud Excelis arvet pidama, kui palju selline närvilisus talle maksma läheb.

Dr Elder leiab, et oluline on hoida kinni oma algsest kauplemisplaanist – sellest, mis kirjutati ajal, mil turg oli suletud.

Et tehing oleks dr Elderi jaoks atrak­tiivne, peab kasumi ja riski suhe olema vähemalt 2:1. Riski määrab ta ostuhinna ja stopphinna vahena. Ükski tehing ei tohi olla suurema riskiga kui 2 protsenti portfelli väärtusest. Ühes kuus ei tohi kaotada rohkem kui 6 protsenti portfelli väärtusest. Suurema kaotuse puhul tuleb kauplemisest eemal olla ja ülejäänud kuuks muud tegevust leida. Lihtne mate­maatika ütleb, et kui tahta riskida korra­ga 2 protsendiga oma kontost, siis võib sa­maaegselt avatud olla maksimaalselt kolm positsiooni. Kui indikaatorite järgi peaks avanema võimalus teha neljas te­hing, tuleb enne seda vähendada avatud positsioonide riski. Seda saab teha näi­teks stopporderi tõstmisega või positsioo­ni sulgemisega.

• Puust ja punaseks tehingu risk

Oletame, et kauplejal on 25 000 dollari suurune konto ja ta tahab teha tehingut aktsiaga, millega kaubeldakse hetkel 9,95 dollari juures. Kaupleja paneb ostuorderi samale tasemele. Stopporderi seab ta tasemele 9,12. Mitu aktsiat saab ta osta? Vastus ja arvutuskäik on ära toodud artikli lõpus.*

Kuidas väikest portfelli võimalikult kiiresti suu­reks kasvatada?

Dr Elderi sõnul pole väikse kontoga tegutsedes pole mõtet luua endale illusioone muinasjutulistest kasumitest. Ennast 50 000 dollari suuruse portfelliga ära ela­tada on võimalik, kuid see tähendab mungaelu ja annab väga vähe ruumi eksi­musteks. Kuid kapitali vähesus ei tähenda, et kauplemisega ei peaks alustama. Korra­likult tehingute üle arvet pidades võib saa­da jala ukse vahele ka mõne varahaldusfir­ma juures, kes võib anda kaupleja käsutusse juba suuremad summad.

Need üritused ja dr Elderi raamat aita­sid kindlasti nii mõnelgi algajal vältida suuremaid vigu enne kauplemisega alus­tamist ning pakkusid edasijõudnutele toimivat süsteemi oma eluea pikendami­seks kauplemismaailmas.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et dr Elder soovitas teha enda­le kauplemisplaan, sellest kinni pidada ja hoida riskihaldus paigas.

* Ostuhind 9,95 – stopp­hind 9,12 = risk aktsia koh­ta 0,83. 25 000 dollarist 2% on 500 dollarit. 500 / 0,83 = 602,41. Kuna saa­me osta ainult täisarvu akt­siaid, siis tehingu suurus on 602 × 9,95 ehk 5989,9 dol­larit, mis on portfellist 23,96%. Kuna riskihaldus on stopporderi edastami­sega paigas, siis tegelik risk on ainult 2%.

Artikli autor Sander Pikkel on LHV maakler. Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 3/2017