Hannes Kuhlbach: miks on raha nii ahvatlev?

Meile kõigile on omane võime ette kujutada kujutletamatuid asju. Kui me saaksime oma kujutluse algtõuke ainult oma tegelikest kogemustest või ümbritseva tajumise sisemisest peegeldusest, siis ei oleks inimene kunagi leiutanud kõike seda, mis millalgi tundus võimatu. Muuseas on ulme- ja fantaasiakirjandus üks vahva viis tulevikku ette ennustada.

Fantaasia annab tiivad

Fantaasia (vanakreeka keeles phantasia: ‘kujutlus’) on teadlikult ebareaalne ettekujutus või inimliku ettekujutamise võime (Wikipedia). Inimese fantaasiate oluliseks osaks on tema enda osalemine muinasloos või siis täpsemini – võime ennast ette kujutada, projitseerida loosse, selle osaliseks-kangelaseks. Seepärast on tähtis, et inimese jalg puudutas Kuu pinda – see oli väike samm astronaudi, aga fantastiliselt pikk samm inimkonna jaoks.

Umbes samasugune tunne on lapsel unenäos, kui ta lendab. Ma suudan, täitsa päriselt! Unistused annavad tiivad. Fantaasia on inimese saatjaks varasest lapsepõlvest. Fantaasia on otsekui jutustus, narratiiv sellest, mis toimub, kes on selles osalised, millised on nendevahelised seosed ja millised tunded on esindatud. Vastupidiselt endise peaministri väitele vajame pidevalt nii suurt kui ka väiksemaid narratiive. Fantaasia annab siinkohal võimaluse tunda ennast suure ja tähtsana, olulise ja võimukana, keskse tegijana suures mängus ning luua oma isikupärane narratiiv. Oma elulugu jutustades või ka kirja pannes fikseerime selle narratiivi. Ja teiste inimeste elulugusid on põnev uurida.

Raha kui objekt

Teiseks oluliseks mõisteks käesoleva artikli raames on objekt. Objekt on inimese soovide ja vajaduste sihtmärk, fookus, kandja, teostaja. Kui subjektsus asub inimese sees, siis objektsus on seotud välisega ja sellega, mida välisele suuname, omistame. Omavahel on nad mõistagi seotud suhte kaudu.

Psühholoogias (kitsamalt: psühhoanalüüsis) ei ole objekt mitte ainult teine inimene, vaid igasugune oluline ja seotud asi. Astronaudi jaoks on tähtis objekt Kuu, lapse jaoks pall ja ema, kirjutaja jaoks lugeja(d) jne. Taaskord, vaid inimesele on ainuomane oma meeles n-ö luua objekte, millel on tegelikkusega vähe või üldse mitte pistmist. Tihtipeale need objektid ka esindavad hoopis midagi, mis on kaudselt või otseselt inimesele vajalik. Raha esindab näiteks materiaalseid väärtuseid, teda saab vahetada toidu või sooja või turvatunde vastu. Raha ennast ei saa nälja korral süüa, lõdisevana endale peale tõmmata või hirmust leevenduse saamiseks kaissu võtta.

Raha kui fantastiline objekt

Raha on objekt, mis asub kõikide inimeste meeltes tähtsal kohal. Ta on nii väärtuse mõõt kui akumulatsioon, nii ihaldusobjekt kui universaalsuse ehk vahetatavuse etalon. Raha eest saavat kõike. Fantastiline on raha selles mõttes, et temaga ja tema kaudu on seotud kogu maailma inimkond kaubanduse, väärtusloome, äri, börsi ja lugematute teiste süsteemide kaudu. Rahast on saanud hea ja kurja mõõt, rahaga saab teha ühte ja teist. Raha saab armastada, ihaleda, vihata, koguda, raisata, tuulde lasta. Pole vist tegusõna, mida raha kohta ei saaks tarvitada. Tõeliselt, fantastiliselt universaalne asi see raha, kas pole?

Fantastiline objekt on majandusteadlase ja psühhoanalüütiku David Tuckett’i poolt tavakäibesse toodud termin, mis iseloomustab meie meeles ehk sisemises reaalsuses loodud müütilist narratiivi, milles reaalsele objektile projitseeritakse oma soovid ja unistused. Seeläbi hakkab see objekt kandma unistaja jaoks olulist tähtsust, muutub talle n-ö sisemiseks ankruks, sambaks, tugipunktiks. Fantastiline objekt võib olla mistahes ese või ka virtuaalne väärtus, mis inimes(t)ele tähtsust omab.

Ronaldo ostis 2 miljonit maksnud 1500-hobujõulise Bugatti! Fantastiline, aplaus! Transferwise asutajad müüsid N miljoni eest aktsiaid! Vahvad poisid, käisin nendega koos koolis, tublid! Sõber ostis fantastiliselt hea raamatu ja luges seda mõnuga! Siinkohal aga me aplausi ei kuule. Miks?

Fantastilise objekti juures on oluline ka selle väline, mõõdetav, vaatamiseks välja riputatav aspekt.

Ühest küljest just unikaalsus, teisalt universaalsus. Kui kiirus ja “hobujõudude taltsutamine” on inimsoo arengus olnud alati ihaldusväärne ja imetletav, siis teekond kirjaniku sisemaailma ja oma isiklikele fantaasiatele sealt toidu otsimine või tunnetele õige resonantsi tekitamine pole just massidele tarbimiseks mõeldud kvaliteet. Fantastiline objekt on ühtlasi nii isiklik kui avalik. Täpselt, nagu raha seda meie jaoks on.

Miks on raha nii ahvatlev?

Miks raha ja selle derivaadid on niivõrd ahvatlevad, niivõrd olulised, sedavõrd palju inimeste tähelepanu ja meeli köitvad? Just sellele endamisi esitatud küsimusele vastust otsides jõudsin käesoleva loo kirjutamise juurde.

Raha on fantastiline, sest talle kui objektile saab omistada universaalselt kõik meie fantaasiad. Raha tähistab inimese baasvajaduste kontekstis turvalisust, täis kõhtu ja sooja tuba. Väheke kõrgemate vajaduste tasemel saab sellest juba sotsiaalse staatuse mõõt, kasvõi kirjaniku lugejaedu tähis – meenutame kümnetuhandeseid tiraaže, honorare ja kirjaniku ühiskondlikku positsiooni veel lähiminevikus.

Raha on tahes-tahtmata ka ükskõik, mis põneva idee “lendamise garantii”.

Foto: Rob Gonsalves

Kui rahaga hoogu ei anta, siis jääb kaar lühikeseks. Veel natuke väänates saaks iga inimliku väärtuse rahasse ümber panna ja trivialiseerida. Ometi, kui võtta raha ümbert või rahalt ära kogu see fantastiline aura ja sära, siis mis järele jääb? Suhe meie sisemiste fantaasiate ja nende teostuse võimaluste vahel. Raha on seetõttu virtuaalne, tema tegelik väärtus on kokkuleppeline.

Taolisi mõtteid mõlgutades istusin mõni nädal tagasi ühe suurpanga kliendiüritusel, kus jutuks ikka sambad pensionipõlveks, kindlus, turvalisus ja hea elu kunagi tulevikus. Paljud küpsemas eas investorid olid aastaid hasartselt jälginud oma portfellide tootlusi, pidanud graafikuid, kurjustanud kliendihalduriga, kui maailma börside langus ka nende investeeringuvarade väärtust vähendas. Rahale ja selle kasvamist või kahanemist tähistavale kõverale omistati fantaasiaid, mis seotud turvalise, küllusliku, peaaegu fantastilise pensionipõlvega.

Mäletate ehk veel hallipäiseks tuunitud Andrus Veerpalut päikeserannal oma varakult kerkima pandud pensionisammast nautimas. Milline vahva unistus, mõnus atmosfäär, ihaldusväärne keskkond!

Ja tegelane, kellega tolle reklaamiklipi tegemise hetkel oli veel üheselt positiivne ennast samastada. Tundus, et igaüks võib lennata kõrgelt, kaugele ja igavesti. Fantaasia annab tõesti tiivad, tegelikkus võib neid kõvasti kärpida. Vahel tahaks, et unenägu ei lõppeks, niivõrd fantastiline on selles olla.

Raha võim on suur ja igavene
elu lühikene -raha pikk.
Kel on vähe või on natukene
sellel puudub helge…
sellel puudub helge tulevik.

Viited:

  • Rahalaul filmist Nukitsamees. Olav Ehala, Juhan Viiding
  • Tuckett, D. Minding the Markets: An Emotional Finance View of Financial Instability. Palgrave Macmillan, Basingstoke, 2011.
Hannes Kuhlbach

Hannes Kuhlbach

Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (8)