Kaidi Laur: ohtlikud kurvid – armumine & argipäev

Käesoleva aasta ühe parima mõtte sain suhteteraapia koolituselt. Vahel on nii, et sa kuuled midagi ja see kajab su seest vastu. Nagu leiaksid kaevust enda. Seda õpetust ei oska ma muudmoodi edasi anda, kui läbi näidete. Seega on seekordne kolumn täis elulisi juhtumeid.

Armudes on meil tunne, et oleme leidnud hingesugulase

Näide #1

Üks 65- aastane naine rääkis, et ta pole kunagi kuulnud oma ema kõva häälega naermas. Tema ema on täna üle 80. Lisaks sellele, et avastatud fakt teda kurvastas, sai ta aru, et on terve elu endale kaaslaseks valinud “pullimehi”. Need seltskonnahinged, kes naerutavad kõiki, eelkõige teda. Tema armunool tabab mehi, kes suudavad teda kõvahäälega naerma panna.

Näide #2

Üks 36- aastane naine arutles, et talle olid alati meeldinud mehed, kes on edukad, endaga hästi hakkama saavad, väliselt tugevad natuurid. Vastandid tema isale, kes on alkoholiga kimpus. Ta on püüdnud vältida mehi, kes ei suuda oma elu eest vastutust võtta, et mitte korrata ema saatust, kus viimane vastutab kõige heaolu ja ellujäämise eest.

Näide #3

Üks 35- aastane naine avastas, et oli armunud kaaslasesse, kes julges olla tema ise. Mees ei hoolinud, mida teised temast arvavad. Terve oma elu oli naine püüdnud olla see täiuslik inimene, kaaslane, kes võiks meeldida kõigile. See oli tema salasoov, natuke kõverdunud vajadus. Ta oli üles kasvanud perekonnas, kus vanaema jäi orvuks ja, kes pidi võitlema oma ellujäämise eest ning pidevalt sisendama endale, et tema elu on ka midagi väärt. 5-aastasest peale oli vanaema ellujäämisstrateegiaks meeldida, olla tubli ja hea kõigile, keda ta kohtas.

Näide #4

Üks 37- aastane mees leidis endale kaaslase, kes on haavatav ja õrn. Naisesse, kes ei oska valetada, kui talle miski hinge läheb. Õigemini, sellele naisele läheb kogu maailm hinge. Naine ei karda tundeid või neid näidata, vaid käitub nendega üsna oskuslikult. Mees ise on aga kasvanud üsna omapäi. Tunded on tema jaoks ebamugavad. Hädaldavad, endaga mitte hakkama saavad inimesed häirivad, ärritavad teda.

Näide #5

Üks 60- aastane mees armub juba nooruspõlves naisesse, kes pärineb perekonnast, kus hoolitakse teistest, ollakse tähelepanelikud, humaansed, arvestavad, lahked ja osatakse öelda õigeid, viisakaid sõnu ning käituda peaaegu alati 5+. Kui on õhtusöögi aeg, siis kutsutakse lauda ka laste sõbrad, kes on parasjagu külas. Mees ise on pärit perekonnast, kus hoitakse ainult pereliikmeid. Teised on vähem olulised, kui üldse. Ollakse ausad, otsekohesed, hinnangulised. Oma pere lapsed ja lapselapsed on kõige tähtsamad. Kui on õhtusöögi aeg, kaetakse laud ainult perekonnale, külalised peavad senikaua teises toas mängima.

Armudes on meil tunne, et oleme leidnud hingesugulase. Oma teise poole. Neid näiteid lugedes tundub, justkui armuksime vastanditesse. Nendesse (enda) osadesse, mida oleme ükskõik, mis põhjusel pidanud lapsepõlves alla suruma, eitama, ignoreerima.

Ja nüüd kaaslane, kes julgeb olla see osa meist, kelle oleme keldri pimedamasse auku peitnud, püüab meie tähelepanu.

I m e l i n e.

Meil on tunne, nagu oleksime leidnud enda (sealt samast keldrist), leida midagi, mida oled võib- olla aastakümneid otsinud. Elu tundub üle pika aja tervik, me ise tunneme end terviklikuna. Maailm tundub kõikvõimalik. Oleme joovastunud. Aga mitte sellepärast, et leidsime kellegi teise, vaid läbi teise inimese saime kontakti selle osaga endast, keda oleme eitanud.

Kui armukeemia lahustub on päriselu taas silmaga nähtav

Näide #1

“Pullivend” hakkab närvidele käima. Kõik asjad keerab ta naljaks. “Kas mitte miski siin elus pole sinu jaoks oluline? Tõsiselt võetav?”

Näide #2

Edukas mees osutub kodus meheks, kes ei võta vastutust täis külmkapi, laste, kodu korrashoiu eest. Naine tunneb, et ta vastutab ikkagi kogu pere heaolu eest.

Näide #3

  • “Äkki sa ei peaks inimestega nii aus olema?”
  • “Äkki sa ei peaks neid asju taoliselt rääkima, vaid arvetama ka teiste inimestega?”
  • “Sa oled täiesti a-empaatiline!”

Näide #4

  • “Ära hädalda. Tee siis midagi. Näiteks …” (ja palju erinevaid nõuandeid).
  • “Ma olin täiesti šokis, et, miks sa taolise asja peale nutma hakkasid? Teised ütlesid, et tuleksin sulle järgi ja küsiksin, kuidas sul on, ma ise ei tulnud selle peale! ”

Näide #5

Mees tundub oma naisele ausate välja ütlemistega kohati täiesti “tümpa”. Vahel on kogu ta perel piinlik, kui mees taas mõne ebasündsa kommentaari kellegi suunas teeb. Samas naine muretseb kogu aeg teiste pärast. Teised tunduvad tähtsamad kui oma pere.

Kui armumine lahustub, kui reaalsus vaatab otsa ja hirm saab taas põue imbuda, siis hakkame oma kaaslastes muutma seda, millesse armusime. Järsku kõik see, mis enne tundus meid tervikuks muutvat, on taas ohtlik.

Püüd teist muuta pole muud, kui ellujäämisstrateegia.

Millegipärast oleme õppinud, et teatud enda osade alla surumine on vajalik ning nende kasutamine ohtlik. Ükskõik, kas õpime seda vaadeldes oma vanemaid või vanemad õpetavad meile seda.

Seega muutub üks hetk meie kaaslane ohtlikuks. Tema käitumine on meile ohtlik. Kuigi, igasugune ratsionaalsus võib-olla ütleb, et ei ole. Ja me püüame teda muuta enda sarnaseks, sest nii on turvalisem. Nii on, kuidas oleme harjunud. Siis justkui elu läheb taas õigesse kohta tagasi, mugavustsooni.

Kui me ei too suhetesse taolist teadlikkust, siis see suhe läheb kreeni. Ühe tahtmine jääb peale ning teine tunneb, et teda ei armastata sellisena, nagu ta on.

Vahel ei ole lapsepõlves õpitud ellujäämisstrateegiad kasulikud või mõistlikud ning täiskasvanutena peaksime neid ümber vaatama. Meie kaaslased, need, kes on mingis mõttes meie vastandid, tulevadki näitama, kuidas leida tee äärmusest normaalsusesse, et asjad, mida lapsepõlves üle tähtsustasime, ei oma täiskasvanuna nii suurt kaalu.

On eluterve kõva häälega naerda elu üle, mitte vastutada kogu maailma ja teiste inimeste eest, mõista, et on täiesti okei olla sina ise ning mitte meeldida kõigile, tunda tundeid ja leida normaalsus, st tasakaal, kui olulised on teised ja kui oluline on su pere.

Kaidi Laur

Kaidi Laur

Kaidi Laur on praktiseeriv terapeut, aimekirjanik, blogija, joogaõpetaja, stuudio City Yoga üks omanikest ning unistajast tervemõistuslik hedonist. “Inimene ja inimeseks olemine siiralt huvitab mind. Eriti mahlase ja vaimuka elu ning elamise kontekstis. Kirg elu mõista, kogeda ning nautida väljendub mu mõtisklustes ja töös.” Kirjutan Edasi keskkonnas teemadest, mis mind parasjagu on endasse haaranud. Enamjaolt on need tähelepanekud inimestelt, kellega kohtun teraapiaruumides, infokillud meditatsioonidest või reaalne elukogemus, mis võiks Edasi lugejate argipäeva inspireerida või mõttetööd ergutada.


Loe artikleid (21)