Martin Rajasalu: kaua elada on suurim finantsrisk. Mis on Sinu veerand miljoni plaan?

Pensionärid

Kaua elada on inimese suurim finantsrisk. Ometi me armastame seda riski. „Mida te pensionile jäädes teha sooviksite?“ Sellele küsimusele vastates näeb enamik inimesi ilusaid pilte. Mõtleme oma hobidele, vaba aja veetmisele, reisimisele, lähedaste seltsis aja veetmisele ja veel mitmetele naudingulistele hetkedele. Kuidas seda enda jaoks kindlustada?

Pensionipõlv on meie jaoks ettekujutuses üldiselt ilus. Kuid samal ajal on see suur finantsrisk. Oletame, et soovime saada pensioni 1000 eurot kuus. Seda pole ju palju, arvestades, et Eesti keskmine palk rühib jõudsalt 1500 poole. Tuhat eurot kuus on kaksteist tuhat aastas. Inimesed, kes juba pensionieani elavad, on visad. Nad elavad siis veel pikalt. Naised hea mitukümmend aastat, mehed vähem. Keskmiselt 15-20 aastat. Iga kümnendiga eluiga pikeneb.

100-aastaseks elamine ei ole peagi enam erakordne, see on varsti uus normaalsus.

Seega on meil ette näha, et veedame pensionipõlve mitukümmend aastat. Kui ühes aastas kulub 12 000 eurot, siis kümne aastaga kulub ära 120 000 ja kahekümne aastase pensionipõlve veetmiseks kulub juba 240 000 eurot – pea veerand miljonit! Seda raha tänases väärtuses. Ilma inflatsiooni ja kapitalikasvu arvestamata. Ja noorematel ilmselt veelgi enam, sest oodatav eluiga on neil pikem.

Reeglina tunnevad inimesed ebamugavust enne kodulaenu võtmist, sest kardavad riske. Riski, et ei jõua tagasi maksta. Riski, et laenu tagasimakse tõmbab püksirihma liiga kitsalt kinni. Keskmine kodulaen on umbes kuuekümne tuhande euro suurune. See on vaid neljandik sellest, mida keskmiselt pensioniks vajame! Meil on suur risk olla vaesed!

Pensionisambaid on rohkem kui 3

Veerand miljonit ei ole muidugi summa, mis peab olema pensionifondis. Kuid võiks olla. Pensionisambaid on klassikaliselt küll kolm, kuid praktikas on neid ikka rohkem. Kellel on kinnisvara, kellel oma firma, kelle pärandus ootamas. Inimestel on erinevat vara, millest eakana elada. Kuid paljudel ei ole ka. Eks igaüks peab läbi mõtlema, kus tema veerand miljonit on või kuidas see tekib.

Avalik meelsus pensionifondide vastu pole just kiitev. Kuid olgem ausad, ega muul moel ei saa igakuiste säästude abil maksusoodsalt raha koguda. Maksusoodustusest loobuda oleks rumal.

Tuhanded ja sajad tuhanded ei teki ootamatult ja iseenesest.

Selliseid summasid kogutakse aastakümnete jooksul väikeste osade kaupa. Oluline on valida endale õige pensionifond ja leppida endaga kokku, milleks seda raha sinna kogutakse ning mis ajaks. Kogumata jätmine ei tee olukorda paremaks. Välja arvatud juhul kui oma veerand miljonit juba olemas on.

Lisaks pensionifondidele on veel pensionisambaid. On pensionisammas 3.5 ja 4.0, on väärtpaberiinvesteeringud, on kinnisvara investeeringud, on maa ja on mets. Nende sammaste juures on muidugi oluline eristada, kas need on täna juba olemas võin soovime neid tulevikus omada. Maa või kinnisvara ostmine pensioniks kõlab natuke nagu soovitus rikkaks hakata – kui on raha ostmiseks olemas, siis on pusle lahendatud. Kui aga raha ole, siis ega metsa ega kinnisvara ruutsendimeetri kaupa osta ei saa. Tuleb teha plaan B.

Kinnisvara ostetakse palju laenu peale, õigustades seda investeerimisena. Kas sama tehtaks ka aktsiatesse investeerimisel? Riskid on sarnaselt olemas. Halva õnne korral on järgi vaid võlad, mitte varad. Ka pärand või vanematest üle jääv vara on pensionisambaks hea. Aga mündil on kaks külge. Ka võlad on päritavad. Tasub olla enda vastu aus, kui need oma veerand miljoni sisse arvestada või välja jätta.

Levivad kuuldused ka pensionisammas 0 ja pensionisammas 0.0 kohta. Need on lapsed ja kodu, milles elatakse. Kodu pole hea pensionisammas, sest kodu ei saa rahaks teha, sellest ei jagu kauaks, kui elada sama elustiili edasi. On ka inimesi, kes ütlevad usinale penisonifondi müüjale, et tema pensionisambaks on lapsed. Julm! Ühiskondlikul taseme täiesti arvestatav lähenemine, kuid peremudelina ikka väga julm.

Alati võib piirduda vähemaga, elada kitsamalt ja unistada väiksemalt. Raha ja vara pole kõik, mida me vajame. Raha ja varata olla me ka ei taha. Seega tuleb teha oma veerand miljoni plaan. Kaua elada on suur finantsrisk, ettekujutus pikast elust on ilus. Nautigem.

Martin Rajasalu

Martin Rajasalu

Martin Rajasalu on Luminor Pensions Estonia AS juhatuse liige.


Loe artikleid (1)