Madis Müür: kuidas tõsta enda sissetulekut?

Foto: Per Gosche, Flickr, Creative Commons

Esimeses loos  “Jõukas Eesti” kirjutasin üldiselt jõukuse ja netoväärtuse järjest kiireneva kasvu saavutamisest, seekord on aeg veidi rohkem süvitsi minna. Teenistuse tõstmine on kindlaim ja kiireim tee jõukuseni. Enda erialaste oskuste arendamiseks ei ole kunagi hilja ja järjest kiiremini muutuvas maailmas on see ka tihti konkurentsis püsimiseks paratamatu eeltingimus. Ilma arenguta algab õige pea taandareng, eilsed oskused homme enam ei aita. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, pole olnud paremat aega enda oskusi ja ühes sellega ka teenistust tõsta.

Avalikus arutelus hariduse ja õppimise teemadel räägitakse üldiselt ülikooli või ametikooli lõpetamisest ja siis tööandja juures reaalsete oskuste omandamisest. Baasoskused käes, saavutatakse mõne aastaga oma valdkonna keskmine sissetulek. Üldsõnaliselt räägitakse ka elukestvast õppest, aga seda pigem varem puudulikuks jäänud haridustee jätkamise, konkurentsis püsimise või mõne vana vähe väärtust lisava ettevõtte sulgumise järel ümberõppe kontekstis. Tööandja sunnil ja kuludega käiakse korra-kaks aastas koolitusel ning sellega tihti areng ka piirdub.

Keskmise ehk keskpärasuse sihtimine on aga nii inimese enda kui ka riigi seisukohast kui mitte öelda kahjulik lähenemine, siis vähemalt vägagi piirav, pärssiv lähenemine!

Niimoodi küll Eesti jõukate riikide hulka ei jõua kui sihimegi keskmist, kui meie eesmärk on keskmine.

Tulemus jääb enamasti eesmärkidele mõnevõrra alla. Siht peaks ikka oluliselt kõrgemal olema! Inimene ei saavuta enda erialast potentsiaali peale haridustee lõppu mõne aastaga lihtsalt baasoskuste omandamisega. Ja oma valdkonnas keskpäraste tulemustega rahuldumise tulemuseks on ka ligikaudu oma valdkonna keskmise +-20% teenistusega rahuldumine, mis omakorda piirab paljusid muid valikuid elus, reisimist, perele eluaseme ostu, hobisid, võimalust veidi pikemaks aega maha võtta jne. See ongi keskpärasuse tänapäevane definitsioon. Diplom pole täna midagi elitaarset, see on sissepääsu pilet tööjõuturule, mitte palju enamat. Me oleme kõik oluliselt rohkemaks võimelised. Lihtsalt tihti pole me oma teekonnal veel gaasi põhja vajutanud. Ambitsiooni juurde!

Hea uudis on see, et paremat aega enda oskuste ja teenistuse tõstmiseks kui praegu pole olnudki. Kiireim ja kindlaim tee jõukuseni ongi just oskuste arendamine enda sissetuleku tõstmiseks.

Viie tunni reegel töötab vägagi hästi.

See tähendab 5 tundi nädalas töö kõrvalt enda oskuste arendamist: lugedes oma valdkonna viimaste aastate asjalikke raamatuid paar tükki kuus, osaledes asjalikel koolitustel; arutades oma valdkonna tegijate, noorte ja vihastega asju või kasutades ja muid erialaspetsiifilisi õppimisvõimalusi. Nii saab juba mõne aastaga oma valdkonna üheks tippspetsialistiks ja teenistuse näiteks 2,5-5000 euro vahele. Sõltuvalt valdkonnast võivad päris tipud rohkemgi teenida.

Kindlasti tasub ka enda tegemisi ja õppimisi analüüsida, igas valdkonnas on 2-3 tegevust, mille võimalikult hästi täide viimine annab nagu pareto printsiibiski ligi 80% tulemustest. Õppimise puhul tasub eristada ka sellist pigem ilukirjandusliku või uudisväärtusega sisu, mis annab minimaalselt juurde ja siis just nende konkreetsel hetkel kõige vajaminevamate ja rohkem väärtust andvate oskuste süvitsi õppimist, mille kallal vaeva nägemine paneb kiirelt teenistuse lumepallina kasvama.

Õppimisel ja õppimisel on suur vahe, mõne aastaga võivad asjaliku õppija ja niisama sirvija teenistused erineda juba kordades.

Õppimisrutiini kasutusele võtmise, eesmärkide seadmise ja nende täitmisega, tähtsates oskustes järjest rohkem süvitsi minemisega on igati Euroopa tasemel teenistused päris paljudes valdkondades ka täna Eestis igati reaalsed ja seda juba kusagil 5 aastat peale karjääri algust. Ei pea ka päris tippu sihtima, erialane areng aitab teenistust kasvatada kõigil ja lisab stabiilsust ja kindlust ka raskematel aegadel, kui niisama tagumikutundide tegijaid esimestena koondama kiputakse.

Erialane areng on üks paremaid investeeringuid, mida teha saab. Passiivsete investeeringutega on juba väga raske pikema perspektiivi peale näidata üle 10% tootlust aastas ja siis pole see enam ka kuigi passiivne. Ettevõtluses on omajagu kõrgemad tulemused võimalikud, aga väiksed investeeringud enda oskustesse võivad päris kiirelt juba kordades ära tasuda. Head koolitused, raamatud, coaching, mentorlus, õppesaitide osalustasud võivad vähem kui poole aastaga juba ära tasuda ja teenistust kümneid protsente tõsta. Oma valdkonna tähtsamaid oskusi arendavad materjalid võivad järnevate aastatega vabalt aidata kümneid tuhandeid rohkem teenida ehk sadu või tuhandeid kordi tagasi tuua.

Palgateenistuse pealt säästmise ja investeerimisega on võimalik igati kenasti jõukust kasvatada, aga tõeliselt rikkaks saab ainult ettevõtlusega.

Konkurents on vägagi tõsine ning ettevõtluses edukaks saamiseks peab milleski ikka väga hea olema. Väga hea üleminek ettevõtlusesse ongi erialase arengu järel omas valdkonnas. Tihti juhtubki nii, et palgatööl jääb ambitsioonikamatel inimestel väljakutseid väheseks ja loogiline samm edasi ongi oma firma alustamine. Näiteks Skype’i ja Playtech’i endised töötajad on loonud kümneid idufirmasid, Merko endistest töötajad on loonud mitmeid edukaid ehitusettevõtteid, metsatöötlemisettevõtte Silvesteri endised töötajad ja osanikud on loonud suure osa tänase Eesti majandusveduri puidutöötlemise ettevõtetest.

Valdkondades nagu õigus, reklaam, müük ja sarnastes on väljapaistvamatel töötajatel võimalik tõusta ka osaniku (partneri) staatusesse. Järjest rohkem kasutatakse ka meil varasemate ja võtmetöötajate optsioonidega tasustamist, LHV töötajatest paljud on oma jõukusele alguse pannud just sellega ja näiteks Facebooki IPOga sai üle tuhande ettevõtte erinevate valdkondade töötaja miljonäriks. Need edulood ei oleks olnud võimalikud ilma olemata omas valdkonnas väljapaistev töötaja.

Kõigil meil pole vedanud, et erialane töö väga meeldiks ja nii ei tule ka areng. Minu probleem peale algset väikest erialast edu oli see, et arvasin, et kõik peakski nii lihtsalt käima, raha peaks ise tulema. Muutsin suhtumist, võtsin proaktiivsema lähenemise, leidsin väljakutseid, panin õppimisrutiini paika ja sammusin enda eesmärkide poole. Mõni aasta hiljem olin juba üks edukamaid omal alal.

Vahel ei aita seegi ja siis tasub kirja panna enda oskused, endale meeldivad tegevused, hobid ja tugevused ning hakata leidma karjäärivõimalusi nende ristumiskohas.

Foto: Þóra Kristín, Flickr, Creative Commons

Valiku tegemise järel tuleb hakata end töö kõrvalt selle koha pealt täiendama, alguses kas tasuta või väikese summa eest projekte tegema kuni jala ukse vahele saad ja siis juba gaas põhja vajutada ning edu tuleb varem või hiljem paratamatult. Karjääri alguses tasub ka teha selline mõne aastane oskuste üles ehitamise periood, magala korteris olematute kulude pealt arengule keskenduda, säästa ja investeerida ning siis mõne aastaga, kui on juba korralik hoog sees ja säästud all, saad hoopis teiste võimaluste pealt ellu astuda. Ega kinnisvara tõusnud hinnad väga muud võimalust enamusele meist ei jäta ka.

Meil on rohkem vaja oma ala tipptasemel tegijaid juurde. Ainult oma ala väga heade spetsialistidega on võimalik luua ägedaid tooteid ja teenuseid, mille eest korralikku hinda küsida ja mis võimaldab ka maailma mõistes väga häid palku maksta. Tasemel insenerid koostöös disaineritega loovad kõva toote, millele brändingu inimesed lööva stoori juurde panevad, turunduse, reklaami ja müügi inimesed tuntud brändiks üles töötavad ja mille ambitsioonikas ettevõtja siis kohalike investorite toel välja ekspordib. Ainult niimoodi saab majandus kasvada, allhanke jaoks oleme juba liiga kalli palgatasemega maa. Selles mõttes on pilt 5 või 15 aastaga palju paremaks läinud, korraliku lisandväärtusega tooteid ja teenuseid juba on, aga ikka on meil pikk tee veel käia, et vanale Euroopale järgi jõuda.

Erialane areng on ka iseenesest väga äge teekond, õpid uusi oskusi, saad rohkem uutes väljakutsetes ja projektides osaleda, kasvad inimesena, sul on rohkem ühiskonnale tagasi anda. Nagu Isaac Newton ütles: “Kui ma olen teistest kaugemale näinud, siis seetõttu, et ma seisin hiiglaste õlgadel.” Oma ala parimatelt õppides avanevad hoopis teised vaated ja võimalused.

Madis Müür

Madis Müür

Madis Müür on investor, ettevõtja ja endine edukas elukutseline pokkerimängija. Kord kuus jagab Madis Edasi lugejatele nõu, kuidas erialase eneseteostuse, sissetulekute tõstmise, säästmise ja investeerimisega enda jõukust kasvatada. Jõukam ühiskond on ka õnnelikum, tervem ja enda valikutes vabam.


Loe artikleid (3)