Eelmisel nädalalõpul käisin naabri memmel ja taadil abiks kartulit võtmas. Arvuliselt oli kartulit palju, aga suurus oli väga kehva. Meil oli varajane kartul ilus, oma talvekartulit pole veel võtma hakanud. Karta on, et meilgi on see paras väike mugul. Millest inimesed kartulit võttes omavahel räägivad? Eks ikka sellest, et kuidas sel aastal oli imelik aasta, et kartulipealsed läksid hästi varakult ära. Kus ta siis all kasvab, kui pealset ei ole? Poliitikast ja orkaanidest inimesed kartulivõtul omavahel ei räägi, sest need tunduvad kauged.
Üleeile käis üks tuttav lastele kitsi näitamas, me parasjagu tegime õunamahla. Rääkisime omavahel sellest, et neil on kodus täpselt samasugune vene legendaarne õuntepurustaja, samuti rääkisime omavahel veidi väiketraktoritest ja sellest, et kas parem on eterniit ise järelkäruga jäätmejaama ära viia või tellida konteiner. Samuti ei rääkinud kohalikest valimistest või sellest, et kogu aeg sajab sel aastal.
Aga ega ma ei oskakski rääkida valimistest, see on nii tüütu teema. See on nii suur teema. Aga palju parem oleks lugeda. Mulle väga meeldiks, kui Valga maakonnas kandideerivad parteid, valimisliidud oleks tänaseks päevaks pannud internetti välja oma visiooni Valga piirkonna arengust, kus on ka lahti kirjutatud endise Karula valla tulevik. Olen kõvasti googeldanud, aga siiani pole mitte ühtegi sellist dokumenti leidnud. Mind tegelikult ei huvita, kes on mõne partei esinumber, mind huvitab, kas mõni kooslus suuremat pilti ka näeb. Öeldakse, et poliitika on ideede turundus. Tihti taandub see primitiivseks hüüdlauseks või ühe elementaarse idee nämmutamiseks. Küsimus pole konkreetses poliitikus või parteis, mu arust lihtsalt nõme on see, et valimisprogrammid tähendavad (Eestis) mingit kokkukirjutatud dokumenti, kus on lihtsad ideed, aga mitte kirjeldust või plaani, kuhu tahetakse jõuda.
Turvaline kodukoht või hästi toimiv ühistransport või odav ostukorv või korruptsiooni tapmine ei tohiks kunagi olla poliitiku lõppeesmärgiks, need on elementaarsed asjad.
Aga see on vist kõikjal üle Eesti nii. Olen silmanud Facebookis erinevate kohtade valimisliitude programme. Eelkõige on kirjas, et mida tuleks muuta või siis võitlevad inimesed tõesti mingi ühe konkreetse idee eest. Aga kõigepealt mu arust ikka tuleks tutvustada, et mis on see koht 20 aasta pärast, kus elatakse ja mida tahetakse valitseda.
Näiteks mina ei saa distantsilt vaadates absoluutselt aru, mis on Tallinn. Ma tunnen seda linna suhteliselt hästi, aga kolme lausega ma küll ei oska kokku võtta, kuhu see linn teel on. Turvaline ja hea kodukoht on elementaarne, aga mis lugu see linn räägib? Ja poliitikud ärge tulge rääkima, et Tallinn on siuke linn, kus igal linnaosal ja igal tänaval on oma huvitav ja pika ajalooga lugu. Ühesõnaga, ma tahaks kuulda poliitikutelt lugu, mis hõlmab kogu linna. Seda oleks vaja nii linna elanikele kui külalistele. Ehk ülesandepüstitus pealinna poliitikutele: Mis ja miks on need kolm lauset, mis 20 aasta pärast inimesele pähe löövad, kui ta kuuleb “Tallinn”? Ja kohalik poliitik, vaheta sõnad “pealinn” ja “Tallinn” oma piirkonna vastu ning vasta konkreetselt see küsimus ära.
Mis on 20 aasta pärast Valga? Mis on 20 aasta pärast endine Karula vald? Mis on 20 aasta pärast Tartu?
Aga kui talus oleksid kohalikud valimised, siis kukk paneks kõigile pika puuga. Arvestades fakti, et igal hingel on üks hääl, siis tal on olemas oma kanakari. Eks mujaltki võib mõni hääl tilkuda, aga kõige tähsam on keskenduda oma valijale ja tulemus tuleb! Nii lihtne see poliitika ongi.
Mart Kase
Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (151)
