Kaidi Laur: armastuse müstika – miks valida kannatus, kui on võimalik valida rõõm?

Foto: Raxon Rex, Flickr, Creative Commons

Mis on armastus? Mida tähendab olla armastatud? Või armastada? Minu nägemus armastusest jaguneb kaheks. Üks on jumalik ehk armastus kui miski, millest kõik saab alguse, nn looja. Teine on inimlik, mis baseerub tegevusel ehk inimlikul valikul. Inimlik valik jaguneb omakorda kaheks. Üks tegevus on armastada ja teine on armastust vastu võtta.

Ma arvan, et me kõik oleme armastanud ning kujul või teisel armastatud. Inimese probleem ja õnnistus on, et me võtame kõike isiklikult. Näiteks võtame isiklikult, kui kellelgi on paha tuju. Eriti, kui kellelgi on vajadus kuidagi spetsiifiliselt kommenteerida. See nõuab suurt teadlikust end teistest eraldada ning uskuda, et peaagu mitte miski, mida teised teevad, pole isiklik.

Igaüks on iseenda poolt, mitte kellegi vastu.

Negatiivsed inimesed on õnnetud. Nii lihtsalt on. Raske on, kui see õnnetu inimene juhtub olema keegi lähedastest. Siis hiilib põue ka vastutus ja soov teda päästa. Kuid see pole kellegi teise ülesanne, ega võimuses. Siin tuleb mängu see õnnistuse koht. Meie ise, ainuisikuliselt saame end päästa kannatus(t)est. Selles mõttes on elu jube isiklik. See tähendab, et sinu suhe eluga on isiklik. Sina ise pead iga päev valima, kuidas elada. Kas valid elada kannatuses, eraldatuses või armastuses?

Vast me kõik oleme kogenud valu läbi teiste inimeste. Valu, mis on kellegi teise poolt tekitatud, taandub alati reetmisele või hülgamisele. Olgu selleks reetjaks, hülgajaks kaaslane, sõber, vanemad või riik. Me lähme oma eluga tavaliselt edasi, aga iga valuga tuleb midagi sinu ja elu vahele. Nagu paks armkude. Iga valuga on lihtsam süda sulgeda, kui see avada. Avatud süda ja reetmine ei käi kokku. Suletud süda ja kibestumine käivad. Andeks andmine ei ole vajalik teistele. See on vajalik meile. Kui ma saan lahti lasta vimma, mida olen kaasas kandnud kõik need aastad, siis saan enda elule justkui sammu lähemale. Arm võib olla ka ilma paksu koeta.

Reetmise ja hülgamisega käib kaasas uskumus, et armastust on võimalik ära võtta. Seepärast on lihtsam valida mitte armastada või armastust sisse lasta. Kahjuks või õnneks teised ei armasta meid alati nii nagu me tahaks.

Inimesed armastavad meid nii nagu nemad oskavad ja suudavad.

See on väga frustreeriv. Meil on ju oma nägemus sellest, kuidas inimesed me ümber peaks käituma ja armastama. Üldjuhul aga see ei lähe kokku selle teise inimese nägemusega. Ootame armastust väljast. Meil on kogemused ja uskumused, milline üks armastamine olema peaks. Ja see tore arvamuste kogum takistab meil näha armastust, mis on.

Mis juhtuks, kui sa vahetaksid selle uskumuse ära. Mis juhtuks, kui sa usuksid, et armastust ei ole kunagi võimalik ära võtta? Et armastus on ja jääb? Avatud süda on lootusrikas ja julge süda, mis näitab, et inimene on suurem, kui valu, et valu ei ole inimene, vaid inimene tunneb valu.

Teate, mida minuga selle uskumuse muutmine tegi? Ma hakkasin nägema armastust enda ümber. Näiteks, nägin seda mängivates lastes. Paarides, kes hoidsid käest kinni, naersid või suudlesid. Teenindajas, kes kohvimasina taga kohvi nuusutas ja naeratas. Nägin seda croissandis, mida selle maitsva kohvi kõrvale sõin. Nägin seda inimeses, kes nii väga armastas raha, et ta võttis altkäemaksu. Armastus muudab elu palju lõbusamaks.

Seepärast, miks valida kannatus, kui on võimalik valida rõõm?

Me ei võta armastust vastu, ei lase seda sisse. Ootame ainult kindlat tüüpi armastust ja lükkame kõrvale kõik teised, mis ei mahu meie tekkinud armastuse mõttevormi sisse. Ja siis oigame armastuse puuduses. Süüdistame teisi ja elu. See, kui palju me iga päev enda ümber armastust näeme, on selge peegeldus sellest, kui palju on armastust meie endi sees. Vaata enda ümber. Sa oled ümbritsetud armastusest. Armastus ei kao, vaid sa ei lase seda sisse. Lase armastus ometi sisse ja tunne armastust.

Kaidi Laur

Kaidi Laur

Kaidi Laur on praktiseeriv terapeut, aimekirjanik, blogija, joogaõpetaja, stuudio City Yoga üks omanikest ning unistajast tervemõistuslik hedonist. “Inimene ja inimeseks olemine siiralt huvitab mind. Eriti mahlase ja vaimuka elu ning elamise kontekstis. Kirg elu mõista, kogeda ning nautida väljendub mu mõtisklustes ja töös.” Kirjutan Edasi keskkonnas teemadest, mis mind parasjagu on endasse haaranud. Enamjaolt on need tähelepanekud inimestelt, kellega kohtun teraapiaruumides, infokillud meditatsioonidest või reaalne elukogemus, mis võiks Edasi lugejate argipäeva inspireerida või mõttetööd ergutada. Loe artikleid (19)