Hedvig Hanson: Kaotatud intiimsuse otsinguil. Järelmäng

Käisin paar päeva tagasi külas oma sõbrannal, istusime verandal, nautisime kaunist järvevaadet ning sumeda augusti paitust. Laual oli värske Eesti Ekspress, aga ma mõtlesin, et nii kenal päeval ei taha ma seda lehte sirvida. Ja sellest mõttest oli hea.

Siiski sai mu sõbranna telefonikõne, jäi kauemaks rääkima ning ma siis sirvisin ikkagi. Jõudsin Kranaadi naljarubriiki ning nägin ennast ning oma tsitaati: “Igal pool näeb, et ainult seksi on vaja.” Minust oli selle tsitaadi juurde valitud foto, kus mu jalad on Viljandi lossimägede kividel tasakaalu hoidmiseks harkis ning tuul lehvitab mu kleidisaba. Bingo!

Esiteks ma ei uskunud seda, järgmisel hetkel vihastasin ning kolmandal hetkel muigasin juba. Seks müüb – mida oligi tarvis tõestada, jälle! See lause, muideks, tuleb muidugi täiesti kontekstivälisena, järellainetusena mu Edasi.org artiklile “Kaotatud intiimsuse otsinguil”, mis saavutas enneolematu populaarsuse ning tõi mulle õige mitu pakkumist.

Kuigi mu toon ning asja sisu olid kaugel sellest, mida Ekspressi Kranaat edasi andis, on mulle ammu selgeks saanud, et kui ma räägin muusikast, ei tsiteeri mind keegi, niipea, kui peaksin ütlema sõna “seks”, on selge, et mõni kollasem väljaanne seda ka kasutab.

Nii olen ma aastaid tagasi ennegi olnud Kranaadis lausega: “Rong on erootiline.”

Kusjuures, siinkohal pean märkima, et see on tõesti musikaalne tõdemus. Asi on rütmis, eks.

Veidi muret valmistab mulle ikkagi see fakt, et lugejat püütakse ikkagi selle kõige algelisemaga, keegi ju ei lisa, millest tegelikult räägiti, mida ja kuidas silmas peeti. Mu tuttavad ajakirjanikud ütlevad ikka, et kõige rohkem müüvad teemadest surm ja seks. Peaks vist rõõmustama, kui sind veel surmaga ei müüda!? (Uitmõte – kui seks käib justkui meelelahutuse alla, kas surm on siis ka ajakirjanduse mõttes meelelahutus?)

Tagasi seksi müüdavuse juurde. Enamik meediaväljaandeid pole ealeski huvi tundnud mu muusikalise tegevuse suhtes, mulle on isegi öeldud, et see ei müü! Olgu, artistina pead sa nendega justkui seda mängu kaasa mängima, et räägime siis ka kõigest muust.

Take it or leave it.

Oskus on hoida balanssi liiga isiklikuks minemise ja ainult kunstist rääkimise vahel. Olen siis püüdnud rääkida üldiselt, asjadest, mis võiksid universaalselt kõnetada. Seksi teemal rääkimine on ohtlikult libe tee, nii ogaralt kui see ka ei kõlaks. See vajab julgust.

Ma võtsin julguse ja kirjutasin sellest, nii nagu keskealine naine ja laste ema neid asju tunnetab ja mõistab.

Et tähtis on tõeline intiimsus, hinge ja vaimu jagamine, loominguline lähenemine, et see kogemus oleks maksimaalne. Et mitte lasta seda energiat välja kõige jämedamast torust nagu üks mu tuttav meesterahvas väljendub. Vaid leida peenemaid kanaleid. Siduda see südamega. See on olnud minu sõnum, mis puudutab antud teemat. Sedasama olen ka väljendanud muusika kaudu. Igatsust enama, kõrgema järele kui lihtsalt toore iha rahuldamine. Mitte teise inimese kasutamine, vaid teisega jagamine.

Seksuaalkasvatus – ainsaks õpetajaks pornofilmid?

Nii oli mu sõnum ka mureliku noodiga seotud – meie seksuaalkasvatus on tõesti lapsekingades, keegi ei räägi neist asjust, meile ei õpeta neid asju ei kodu, ei kool, ainsaks õpetajateks oleks justkui pornofilmid, mis kõik sootuks valesse valgusesse sätib. Ja lõppkokkuvõttes meie reaalsed suhted õnnetuteks teeb. Tegelikkuses oleks ainus lahendus tõeliselt õppida tundma iseennast ja oma partnerit, väljendada oma soove ning kuulda võtta teise omi, kui teineteisest tõeliselt hoolitakse. Siin ei saa olla “standardprotseduuri” ega universaaltehnikat, kõik me oleme unikaalsed, erilised. Oleme enamat väärt, kui see, mida meedia või pornotööstus meile ette söödavad.

Peale mu intiimelust jutustava artikli ilmumist, võtsid minuga ühendust nii mõnedki väljaanded, väites, et see on oluline ja et teema vajaks arendamist, levitamist. Nii andsin intervjuu “Naistelehele”, viimati “Buduaarile”. Jah, naised mõistavad, tublimad mehed ka.

Alfaisased ja macho’mad tüübid jäävad ikkagi oma ülbele jõupositsioonile – kui partner ei taha, on viga temas!

Niisamuti on osade, jultunud meediaväljaannetega, ajakirjanikega, kes püüavad vaid klikke. Nad ei vaevugi süvenema, neil vaja vaid  inimest enda huvides ära kasutada. Asja sisu pole siinkohal oluline, vaid intriig, väljakutsuv foto ning kontekstist väljas lause, mida müüa. Naeruvääristades teist inimest.

Olen olnud sellest võitlusest ajakirjandusega ka väsinud ja vaikinud aastaid, kuid ma näen, et kui sa ei julge oma vaadete eest seista, siis sõidetaksegi sinust halastamatult üle. Hüüdja hääl kõrbes on ju ka ometi hääl, mida keegi võib kuulda! Nii et ma vastan, kuni jaksan ja pean vajalikuks.

Vastuseks Ekspressi Kranaadi toimetusele

“Tänan tähelepanu eest, kuigi teie valitud tsitaat ei peegelda täielikult minu mõtteid ja väärtushinnaguid, annab see taas tõestust, et teema on erutav ja seda tundlikult käsitledes võiksime kõik jõuda märksa õnnelikemate suheteni. Sõna “seks” üksi ei ütle eriti palju, seda on kõikjal ja ometi on inimesed ses suhtes rahulolematud ja täitmatud. Oma artiklis püüdsin avada neid tagamaid ning leida vastuseid, kuidas võiks inimesed kogeda midagi enamat kui lihtsalt “seks”. Olgem ausad, see teema on justkui “odav” ja sellega müüa end ei tahaks ning oma loomingus olen pigem pühendunud just sensuaalsusele, hingele, mille avamine ja avastamine võiks meid viia lähemale tõelistele, rahulduspakkuvate suhetele. Tulge aga tulge mu kontsertidele, isegi, kui te arvate, et teile ei pruugi taoline tundelisus midagi pakkuda, võib see ometi meeldida teie naisele ja kui naine on õnnelik, on mehelgi sest rõõmu! Kui muusik, võin saladuskatte all võin öelda, et tundlikus muusikas on enneolematult palju seksuaalsust! Võite seda kasvõi tsiteerida!”

Lugupidamisega ja sensuaalselt, kuuma suve jätku soovides,
Hedvig Hanson

Kuulake ka Hedvig Hansoni uut ja sensuaalset pala “Hetk”

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid viimastel aastatel tegelenud üha enam ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa. Kel huvi rohkem Hedvig Hansoni maaelu kohta teada saada, siis tema raamat “Kirju mandrilt” räägib suures osas just aastaringist maal, tegevustest ja tundmustest, kergustest ja raskustest, mis maaeluga seotud. Loe artikleid (18)