Hedvig Hanson: kaotatud intiimsuse otsinguil

Olete kindlasti kuulnud väljendit, et me oleme seksuaalsed olendid või siis, et kogu me loominguline energia koosneb seksuaalenergiast. Niisamuti väidetakse, et kõik mehed vaatavad pornot ja et see on normaalne. Normaalsusest rääkides antakse meile ka teada, mitu korda nädalas on “normaalne” seksida. Ja veel räägitakse, et pikaajalises kooselus kaob intiimsus ja seks tihti sootuks. On see normaalne?

ALWAYS TOGETHER, akrüül paberil, 100x70cm, 2016 I Marko Mäetamm

Jah, see lugu räägib tõesti seksist. Õigemini selle puudulikkusest. Puudutuse puudusest. Ja sellest, kuidas võiks intiimsust taasleida. Olgem ausad – seksi ei peaks üle tähtsustama, ent seda ei saa ka alatähtsustada. Nii et see ikkagi on tähtis. Sest see on osa tervikust.

Tundelise naisena ei meeldi mulle tegelikult sõna “seks”, see kõlab liiga väheütlevalt, isegi ükskõikselt. Selles sõnas on justkui sees mittehoolimine, milleni ma jõuan hiljem porno kontekstis. Olgu vahemärkusena öeldud, et meie vanaemad-vanaisad ei teadnudki sellist sõna, minu vanaema ütles ükskord: “Mina ei tea, mis on seks. Meie ajal oli “sugupooltevaheline suhtlemine!”

Et siis – sugupooltevaheline suhtlemine, intiimses vormis? Nojah nimetus ise polegi oluline, vaid ikkagi sisu. Teema, millele mina ja enamik pikaajalises suhtes kulgenud inimestest mõtleme, on teada – kuidas säilitada see suhtlus õrnana, põnevana, erutavana – nii nagu suhte algusaegadel?

Kui sündinud lapsed on poeetiliselt väljendudes “armastuse vili” ja “elu õied”, siis ometigi juhtub tihti nii, et need viljad ja õied justkui võtaksid oma vanematelt need “mahlad”, mis tunded ja tungid liikvele ajavad.

Ja nii võime ühel hetkel, planeerinud parimat võimalikku – armastavat peret – olla justkui lõhkise küna ees või enda seatud lõksus.

Armastuse ehitades on kaduma läinud see maagilisus, see ideaalne pilt, millelt paistis kord kõikvõimalikkus. Oleme justkui võlurid, kes ühel hetkel suutsid kõike ja teisel hetkel kaotasid võlujõu, olles nüüd lihtsalt tummad ekslejad. Kehvemal juhul süüdistame paarilist, justkui oleks tema ses kaduvuses süüdi, paremal juhul oleme kannatlikud ning lubame ajal armutusse olukorda selgust tuua. Armutu – jah, hea sõna.

Enne, kui teemaarendusega jätkan, tooksin ära mõned mind kummitama jäänud mõtlemapanevad ütlused oma keskealistelt tuttavatelt sel teemal:

  • “Aga sa proovi – ja tuleb jälle meelde!”
  • “Mul on regulaarne suguelu – jaanipäeval ja jõuludel!”
  • “Kes tahaks enam puudutada üle keskea naisterahvast?”
  • “Sellega on nii, et nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik!”
  • “Kaua sa ikka üht naist nühid!”
  • “Mulle ei sobi “maha ja taha”! Mul on vaja õiget meeleolu.”
  • “Peale tööd on mees väsinud ja ütleb, et lapsed on ju siinsamas!”
  • “Mu naine ütles mulle, et tee ruttu, ta tahab pissile! Siis läks isu üle.”
  • “Kui tema ei taha, eks siis pean kodust väljaspool endale midagi lubama.”
  • “Mu naine ütles mulle, et otsigu ma endale parem armuke, kui et olen selline, koguaeg morn…”

Ainuüksi neist avaldustest piisaks, et tõmmata joon alla, õigemini joon peale pikaaegse suhte intiimsuse võimalikkusele. Jah, ehk ongi suhetes ka nii nagu looduses – on ärkamise, õitsemise, küpsemise ja viljade aeg ning on närbumine. Enamik loomaliikide seksuaalkäitumisi tõestavad sama – on iha aeg ja selle raugemine, vähemalt emase poolt.  Vähemalt teatud ajaks.

Armastusest pole siin juttu. On hormonaalsed protsessid.

Aga stop! Me pole ju loomad, mis sest, et seksuaalsed olendid ja hormoonid töötavad ses suhtes sarnaselt. Me pole ju ainult me kehad, mulle meeldiks mõelda, et oleme eelkõige Hinged – kas polegi hing mitte inimese erogeenseim punkt?

Mõned mehed ehk vajuvad nüüd selle jutu peale ära, aga jätkame siiski kursil, et kas tungleval seksuaalihal ja hellemal, hingel, võiks olla üldse kokkupuutepunkte. Väidan, et võib ja püüan need otsad kokku viia. Alustades siis sellest “toorest otsast”, kõige algelisemast, mida ei peaks selle algelisuses sugugi alavääristama, sest on ju see eluandev jõud, sõna otseses mõttes.

Kõik mehed vaatavad pornot?

Mulle on teinud tõtt-öelda haiget väide, uurimus, leppimus, et kõik mehed vaatavad pornot. See tähendab, ka sinu, minu, Meie Mehed. Kõik. Väidetavalt teevad seda ka pooled naistest, eelistades “pehmet pornot”. Mul on pornost oma taju ja ma tunnetan pornotööstuse kriminaalset sisu ning porno vaimu- ja hingelaastavat mõju. See ei saa mind erutada, sest see pole loomulik. Pole ehtne. Pole minu.

Mind kurvastab, kui porno vaatamist peetakse normaalseks. Jah, “info mõttes” võib seda ju mingil ajal vaadata, aga olles teadlik ja jõuda äratundmiseni, et see ei tohi võtta meie oma fantaasiaid, mõjutada meie oma individuaalset seksuaalsust, sensuaalsust. Ning see ei tohiks iial luua pettekujutelmi, et elus nii ongi.

Uuendasin selle artikli tarbeks siis ühel päeval oma pilti pornost, imestuseks leidsin, et kõik on internetist veelgi lihtsamini kättesaadavam, kui aastaid tagasi. Nüüd ei pea olema mingit salakoodi, ka ei küsi keegi su vanust, isegi laps võib otsingu läbi jõuda lehekülgedeni, vajutada nupule, ja sealt ta tuleb…Kõike seda, mida nägema ei peaks. Kusjuures, see pole vaid naise arvamus. Minu rõõmuks on ka mõni mees väljendanud, et porno on justkui vandenõu, et see on nii kättesaadav ning võtab ära meestelt meheliku jõu ja tegeliku arusaamise naisest.

Teadagi, päris naine, tunnetega ja mõtetega, ootustega! naine, ei ole see, kes on igal hetkel kõigeks valmis, kes karjub mõnust ebaloomulikult valjusti ja kes näeb välja nagu…pornostaar.

Julgen öelda, et porno meid seksuaalsuhte kriisis ei aita, vastupidi.

See võib “aidata” vaid kiire ülestimulatsiooni saavutamises, ent olgem ausad, kas see pole mitte tunne, et oled pärast selle tarbimist rohkem tühi kui enne – nagu kiirtoit, mille võid näljasena alla kugistada, ent mis tekitab samas süümepiinu ja selle maitsegi oli olematu. Tõeline jagamine peaks tekitama vastupidise tunde – et sa pole mitte tühjem vaid hoopis avanenum, täitunum. Et sa oled nautinud iga sõõmu pakutavast.

Tõeline Naine vajab tõeliseks armuaktiks tõelist Meest. Ja vastupidi. Võltsi on liiga palju ning kõik välised orientiirid on tihti eksitavad. Keegi meist ehk ei sünni tõelise naise või mehena, küll aga on meil võimalus selleks saada, läbi teadlikkuse ja tundlikkuse.

Jah, pornosaitidelt võib leida kõikvõimalikke kategooriaid, aga iial ei leia naervaid, tundelisi, ebatäiuslikke, loomulikke, lahedalt segaseid armastajaid. Pornonäitlejad kõik on raha teenistuses. Ja enamik neist on hukule määratud inimesed. Me ei peaks seda toetama. Jätame selle, mis meid ei aita? Otsapidi on see pereinimeste seksuaaleluga ometi seotud.

Karikatuurse näitena võiks tuua Marko Mäetamme teravasisulise joonistuse sellest, kuidas pereisa vannitoas end rahuldab, samas kui naine kokkab köögis ja lapsed vaatavad telekat. Tragikoomiline, paratamatu reaalsus? Kas see on veel mehele ainus võimalus olla truu? Ma ei ole mehe kehas elanud, vähemalt pole mul sest mälu ja seega ei saa ma kõikidele küsimustele vastata. Küll aga olen ma loomult truu ja ootan ikka inimsuhetes truudust.

Samas võin ma naisena, emana öelda, et jah, ka naisel on oma loomu-, looduspärane, kui soovite, siis – loomalik programm…

Pikaleveninud peretüli, mille keskmes on armastus

Ta armub. Ta tahab. Just seda meest. Ta saab temaga lapsed. Ta annab endast parima nende eest hoolitsemisel. Selline on hea naine, hea ema. Ta hoolib oma mehest, aga seksiks pole aega. Ta on väsinud. Ta “seadistus” on sel perioodil teine. Mees on teistmoodi loodud. Paljud “isased” jätavad just sel perioodil oma “emased”. Paremad mehed püüavad mõista, toetada, olla ise abiks laste kasvatamisel. Kusjuures, teaduslik uuring näitab, et isad, kes tegelevad lastega, muutuvad “vähem isasteks”, nende testosteroon langeb. Mis on naise suhtes mõnes mõttes hea – tugi sel ajal on ülioluline, see võib võtta aastaid, aga just selles, keerulises ajas koos raskusi ületades võib kasvada usaldus ning seeläbi tegelik armastus, millel pole seost ihade ajal kogetud meelepettega.

Tegeliku armastuse kasv ei pruugi aga tähendada veel seksi kasvu, kuigi arenguruumi oleks.

Mehele võib väikeste laste aeg osutuda kurnavaks seksuaalses mõttes ja samas – nii ka naisele. Puudu jääb õrnusest, mis omakorda sütitaks naises iha. See on kui sulgunud ring. Mulle meeldib võrdlus –  “see on kui pikaleveninud peretüli, mille keskmes on armastus.”

Armastus pole ühesuunaline tee, oh ei. See on täis käänakuid ja ootamatusi, tupikuid. Ühel hetkel võib tõesti tunduda, et siit pole enam edasipääsu. Tee lõpp. Et uue inimesega oleks lihtsam taas leida seda kirge ja võlu. Üle poolte kooselanud pereinimestest valivad selle tee. See on teada.

Mind huvitavad need, kes istuvad seal tupikus, aga ometi ei jäta teist sinna üksi. Mõnes mõttes ongi see ühe teekonna lõpp, aga sealt edasi võib alata uus teekond, suhte järgmine tasand. Ei, loomulikult ei kordu mitte see kirglik ja nooruslik tuhin, mis pea mõnusalt segi lööb ja aeg kui seks toimib iseenesest. Kuniks see toimib. Tahan uskuda, et teadlikkuse ja tõelise hoolimise, mõistmisega on võimalik ka sealt edasi minna, et avanevad uued horisondid.

Nagu kenasti öeldakse – kõige pimedam on just enne koitu.

Tõeline lähedus ja seeläbi ka tõeline nauding intiimsusest võiks saabuda koos läbi pimeduse minnes. Ka läbi pettumuse, valu ja viha minnes. Tõeline armastus toob esile ka kõik selle, mis pole sugugi armastuse moodi. Tunnistades enesele ja partnerile oma tundeid, vajadusi, andestades, leppides, olles tänulik loodu eest, et ikka edasi minna. Ehk ilma suurema tulevärgita, aga ometi hoolimises, õrnuses. Teist paremini tundes.

Vähestele on antud sellist tarkust. Sellist hoolivust, kannatalikkust. Tihti jääb peale ego, oma tõe tagaajamine, vahel reedetuse tunne, mis ei lase meil lähedased olla. On uskumatu, aga kui palju on lapsevanemaid, kes olles loonud uued elud, isegi ei tereta teineteist, elude lõpuni! Nii palju valu, nii palju võõrandumist, mõistmatust! Kes võiks sellise halvava tundega minna õnnelikuna edasi, isegi uues, “õigemas suhtes?” Kas on kibedana, katkisena üldse võimalik luua tervet suhet?

Teater, kino, lilled

Ja jõuan ikka hingeni, kuigi pidin seksist kirjutama. Aga kas polegi siis ikkagi just Hing olulisim osa meie seksuaalsusest, meie loomulikust olemisest, olemusest? Olgu pealegi, et naise ja mehe hinged on erinevad, eks nad peavadki olema, et luua koos midagi tasakaalustatut. Võimalused on tohutu potensiaaliga. Kas oskame neid leida, hoida, tänulikult kasutada?

Tagasi tulles selle “algelise” juurde. Sealt pornosaitidelt leidsin siiski midagi “uut” enda jaoks. Tantra. Seda võis rõõmuga, et mitte öelda lustiga vaadata. Seal keskenduti naise ülessulatamisele, et naine tõesti intiimsusele avaneks. Sest naisel on rohkem aega vaja. Paistab, et idamaades on oluliselt teadlikum, rikkam seksuaalkultuur.

Läänelik seks, oma macho-hoiaku ja vaid kiirele füüsilisele rahuldusele suunatud eesmärgiga, tekitab väärarusaamu intiimsusest juba noortes, kes juhtuvad nähtut eeskujuks võtma. Pole siis ime, et suhted on täis arusaamatusi. Esmalt tuleks teineteist tõeliselt tundma õppida. Maskid langetada.

Esimene lihtne reegel – hea soojendus on hea soorituse võti.

Ideaalis võiks soojendus olla siis mitte ainult füüsilist laadi, vaid hõlmata üldist soojust ja tähelepanu. Ka pikaaaegses suhtes, neile, meile, kes istuvad tupikus, võiks soovitada – leidkem üles need armastuse väljendused, mis kaaslasele mõjuvad ja pakkugem talle seda kõike. Kui te teda tõesti armastate.

Hiljuti vestlesin sel teemal ühe meesterahvaga ja ütlesin, et pole ju nii, et naine on kohe valmis, alguses ikka teater ja kino ja lilled…“Kas just selles järjekorras?” küsis ta väikese muigega. “Jah, just selles!” vastasin ja naersin südamest. Huumor muideks, võiks samuti käia ühe lähedussuhte ja eelmängu juurde! Midagi, mida te pornovideotest juba ei leia!

Teadlikku teineteise avastamist, sügavamal tasandil!

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid viimastel aastatel tegelenud üha enam ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa. Kel huvi rohkem Hedvig Hansoni maaelu kohta teada saada, siis tema raamat “Kirju mandrilt” räägib suures osas just aastaringist maal, tegevustest ja tundmustest, kergustest ja raskustest, mis maaeluga seotud. Loe artikleid (22)