Veinireis Languedoc-Roussilioni: Kolmas osa

La Cite

Jätkub sommeljeede veinireisist pajatav lugu tõusvasse Languedoc-Roussilioni veinipiirkonda Prantsusmaal. Viimane artikkel keskendub täielikult Languedoc’i veinidele. Eelmisi artikleid saab lugeda siit ja siit.

4. PÄEV

Alustasime Carcassonne’s sel soojal kevadhommikul üsna varakult ja kõigil olid ootused suured – lõpuks ometi saab keset seda võimast punaveinide maitsemise orgiat täna ka mulli juua! Jah, täpselt. Plaanis oli alustada Limoux linnast, mida võib pidada Languedoc’i vahuveinide pealinnaks, edasi juba jällegi vaiksete veinide manu ülimodernse IGP tootja ja lõpetuseks Cabardès apellatsiooni ühe suurkuju juures.

Sieur d’Arques

on Limoux veinitööstuse au ja uhkus, mis toodab kogu apellatsiooni veinidest üle poole ja lausa 62% kõikidest vahuveinidest. Maja hoiab enda käes õigust kasutada maailma esimese mullijoogi – Blanquette de Limoux – järjepidevust, kuna nende valduses on sama igivana viinaaed, mille marjadest lähedalasuv Saint-Hilaire klooster oma esimesed vahuveinid tootis.

Kaubamärk „1ere Bulle“ (esimene mull) ja tootja iga vahuveini kaelal olev aastaarv 1531 viitavad just sellele ajaloolisele sündmusele.

Võiks ju arvata, et sellise „suure kombinaadi“, mida Sieur d’Arques, olgem ausad oma 1800 ha põldude ja mitmekümne miljoni pudeli aastatoodanguga ju ka on, veinid võiksid olla odavad, igavad ja mittemidagiütlevad. Õnneks on asi siiski kaugel sellest. Jah, maja toodab hulgaliselt ka nö entry-level’i Pays’ d’Oc veine, kuid kogu vahuveinide ja ka restoraniklassi vaiksete veinide toodang on muljetavaldavalt kvaliteetne. Võtmesõnaks on majja investeeritud tohutu rahahulk, mis on võimaldanud juurutada ultramodernse tootmistehnoloogia, kus traditsioonid ja kompuutrid toimivad käsikäes. Ega ilmaasjata ei saanud maja önoloogist tehnikadirektor Gilles Tremeges, kes meile tootmisetuuri korraldas, võttegrupilt hellitavaks hüüdnimeks „insener“. Maitsmiseks pakuti mulle ja vaikseid veine, mis ka juba Eestis on kanda kinnitanud. Lisaks värskeid ja erksalt mineraalseid blanquette’sid ja crémant’e ning ka Limoux väljapaistvaks eripäraks olevaid burgunderlikke Chardonnay veine. Lõppu ka üliväikeseid tootmismahte omav ja haruldane punane Limoux vein.

Veinihitid:

  • Sieur d’Arques Toques et Clochers Crémant 2013 AOP Crémant de Limoux: See 36 kuud pudelis pärmisettel laagerdunud Chardonnay-põhine ja väikese Mauzac’i ja Chenin Blanc’i lisandiga mull on üsnagi šampanjalik jook oma kergete väärikate röstiste nootide, peene mullijooksu ning väljapaistva hea happe ja mineraalsusega.
  • Sieur d’Arques Toques et Clochers Blanc Haute-Vallée 2015 AOP Limoux: 100% Chardonnay, arendatud sur-lie meetodil tammevaatides. Kreemine, õunane, kergete tofee-nootidega, samas värske happe ja meeldiva värske mineraalsusega vein, millel on omadus paari aastaga välja küpseda üsnagi burgunderlikuks täidlaseks, väärikaks ja kreemiseks nesteks.

Külastus lõppes ühise söömaajaga naaberküla kõrtsis, kus sai nautida külluslikku kosutavat koduses stiilis kohalikku toitu.

Domaine Gayda

tänane ajalugu sai alguse alles 2004. aastal, kui inglasest veinimeistri võsu Tim Ford ja Lõuna-Aafrika päritolu kogenud ärimees Anthony Record ostsid ära Brugairolles’ küla serval asuva vana allakäinud veinimaja, ehitasid uue hoone ja sisustasid selle ultramodernse tehnoloogiaga ning hakkasid noore Cognac’st pärit veinimeistri Vincent Chansault’ käe all terroir- ja marjasordipõhist moodsat Languedoc’i veini tegema. Tänaseks on kõik veinid IGP-d, tehtud enamalt jaolt ainult marjasordipõhiselt ja näitavad üles puhast ja iseloomulikult käekirja – konkreetsest marjasordist tuleb võtta maksimum ja panna see arusaadaval kujul pudelisse. Tulemuseks ongi ere näide kvaliteetsest ja mitte vast just odavast Vin de Pay d’Oc’ist.

Pisut koomiline, kuid vahva keldrituur Domaine Gayda’s

Kuna pealikest hetkel kedagi majas polnud, siis oli keldrituur ja degustatsioon pisut koomilised – tööl olnud noored, kes suurt veinidest, nende tegemisest ja ka inglise keelest ei taibanud, lugesid meile ette paberile trükitud teksti. Meil polnud sellest hullu, saime hea tuju ja kogenud veinininade jaoks rääkis meile kogu jutu hoopis see, mis klaasidesse kallati.

NB! Maja teisel korrusel paikneb imelise vaatega fine-dining restoran, kuhu seekord ajanappusel ei saanud, aga tuleb järgmise külaskäigu ajaks kindlasti plaanidesse võtta.

Veinihitt:

  • Domaine Gayda Chemin de Moscou 2014 IGP Pays d’Oc: Üks maja väheseid seguveine, mis tehtud peamiselt Syrah’st ja Grenache’st pisikese Cinsaut’ lisandiga. See jõuline, täidlane ja alkohoolne punavein, mis on 21 kuud tammevaadis laagerdunud, pakatab jõulistest aroomidest ja maitsetest, mille komplekssus küll alles aastate pärast tõeliselt avanema hakkab. Igal juhul on tegu „suure veiniga“.

Esindaja Eestis: Vinorama

Château de Pennautier

on pisikese, 1999. aastal suurest AOP Corbières’t lahku löönud vaid 500 ha viinaaedadega, Cabardés apellatsiooni tähtsaim nimi, mis asub samanimelise linnakese südames. Markantseks muudab mõisa eelkõige selle peahoone – 1620. aastal Louis XIII käsul valminud loss, mida viimane kasutas talveresidentsina ja sai hellitava nime „Le Versailles du Sud“. Lorgeril’ide pere, kes on mõisa omanik, lasi selle põhjalikult restaureerida ja täna on see UNESCO maailmapärandisse kantud hoone ka turistidele külastamiseks avatud.

Perekonnale kuulub kokku 6 erinevat veinimaja Languedoc’is ja Roussillon’is ja seetõttu jätkub ka veinivalmistamine ajaloolise lossi vanadest viinaaedadest saadavatest marjadest. Külaskäigu ajaks oli kenale kevadilmale kohaselt õhutemperatuur tõusnud juba +37o kraadini vilus, päike keevitas lagipähe ja seetõttu oli kogu võttegrupp õnnelik, kui sai pärast lossikülastust seada end sisse jahedasse veinikeldrisse ja asuda veine degusteerima. Pakuti erinevaid veine alates Pay d’Oc’i entry-levelist kuni mõisa tippveinideni välja. Seetõttu oli degustatsioon üsna mitmetahuline ja igaüks leidis enda jaoks miskit põnevat.

Veinihitid:

  • Château de Pennautier Rosé 2016 AOP Cabardès: Nagu paljude muudegi kohalike tootjate uue stiili saignée meetodil (purustatud tumedate marjade kestade leotus lühikese aja vältel pneumaatilises pressis enne pressimist, et mahl omandaks roosa värvuse) valmistatud ülimalt provaansilik kerge ja värske rosé oli jällegi meeldiv üllatus. Cabernet Sauvignon, Grenache ja Syrah segu.
  • Château de Pennautier l’Esprit 2013 ja 2005 AOP Cabardès: Nagu Cabardès’s kombeks, on sealsed AOP tähisega punaveinid alati hullumeelne segu kohalikest ja bordoo marjadest. Nii ka see kena paar – Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah ja Grenache. Arendatud 18 kuud tammevaatides. Tulemuseks elegantne, siidiste tanniinidega kompleksne ja ülimalt bordoolik vein, mille head omadused ja väärikus lõid välja just eriti küpsema aastakäigu veinis. Suurepärane arengupotenstsiaal.

Esindaja Eestis: Svensky Kaubandus

Restoranisoovitus:

  • La Taverne a Bacchus, 1 place de l’Ormeau, PIEUSSE (LIMOUX): Väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega autentne külakõrts, kus pakutav on külluslik, kodune ja samas ülimaitsev. Külluslik charcuterie’ ja paté-valik eelroaks ja suurepärased erinevad lihahautised või siis ka grillitud antrekoot pearoaks. Meie magustoiduni kahjuks ei jõudnudki…ruumi ei jätkunud, lihtsalt.

Päeva lõpetas seltskond Carcassonnes. Oleks olnud patt jätta külastamata La Cité’d – ürgvana kindluslinna, mis kõrgub künkal Carcassonne servas. See kindlus loodi 3. sajandil pKr roomlaste poolt ja hilisematel perioodidel on seda täiendatud ja kasvatatud. Tänaseks liigestavad kuni 30 meetri kõrguseid linnamüüre 52 maalilist torni. Maalilises ülalinnas leiab kitsaid ja käänulisi tänavaid, iidvanu hooneid ja hulgaliselt butiike ja restorane, kus aega maha võtta ja ägedas fiilingus toitu-veini nautida.

5. PÄEV

Professionaalse võttegrupi puhul on sarnastel reisidel alati meeldiv see, et kui koidab uus päev, on seltskond alati energit täis ja valmis uue päeva väljakutseteks. Nii ka seekord, olgugi, et reisi ekvaator sai ületatud, seljataga oli mitu pikka ja palavat päeva, mis täidetud ohtrate sõidukilomeetritega, jalutuskäikudega viinaaedades ja veinikeldrite treppidel ja kümnete veinide maitsemisega, polnud kellegi kehakeeles märgata väsimust ega tüdimust. See päev viis meid jällegi vahvate punaveinide aladele – Corbières, Saint-Chinian ja Faugères.

Château Vieux Moulin

on hiiglasliku ja põhiliselt massiveini tootva ala – AOP Corbières – üks väikestest eranditest. Varasemalt viisakas ja viksis ülikonnas esinenud majaomanik ja veinimeister Alex They pööras mõni aasta tagasi biodünaamika usku, kasvatas hipsterliku täishabeme ja tunneb end teksades ja T-särgis vägagi koduselt. Tema punaveinid on kõrgelt hinnatud ja hoiavad vägagi head hinna- ja kavaliteedi suhet. Alex võttis meid vastu kodutalu väravas ja tegi ettepaneku alustada viinaaia tuurist.

Alex They – Chateau Vieux Moulin hipsterist biodünaamik

Ta nägi enda kohta üsna morn välja ja põhjust polnud vaja kaugelt otsida – ta viis meid viinaaeda, mis sel kevadel sai ühel öösel külmavõetud. Öökülm Languedoc’is kevadel…tundub uskumatu. Aga nii see oli, kliimamuutustega kaasnev aastaaegade nihete trall hakkab üha enam ja enam ka lõunapoolsetesse piirkondadesse jõudma. Alex kaotas see aasta u 45% saagist, aga ei kavatse alla anda ja müttab oma veinikojas usinalt edasi. Maitsmiseks pakkus ta kõigepealt vaadinäidiseid erinevatelt terroir’delt ja seejärel juba pudelitest oma punaste veinide rivi, mis olid küll noorekesed, kuid pakatasid marjadest, happest ja komplekssusest. Kõik said toreda, informatiivse ja positiivse elamuse.

Veinihitt:

  • Château Vieux Moulin Les Ailes 2015 ja 2000 AOP Corbières: Jällegi oli äge maitsta eri küpsuses paari samast veinist – Les Ailes, mis on segu vanade Carignan’i, Grenache’i ja Mourvèdre puude marjadest. Tegu on täidlase ja kontsentreeritud mustamarjase, jõhvikase happe, pehmete tanniinidega ning vürtsika lõppmaitsega veiniga, mis noorena sobiks väga hästi ulukiroogoade või lambaliha kõrvaseks. Küpsema aastakäigu vein on juba omaette menetlemist väärt – küpsed alusmetsa noodid, pehmed tanniinid, väärikus ja nõtkus, samas veel kena kandev happesus. Igati äge jook, mis näitab, et tipptootja Corbières võib omada üsna uskumatut arengupotentsiaali.

Esindaja Eestis: Baltic Pack EST / VinsDeFrance.ee

Domaine Laurent Miquel

on Saint-Chinian’i alade üks suurtest nimedest. Kuigi maja hiilgab ka üsna suurte tootmismahtude poolest, pööratakse suurt rõhku kvaliteedile ja tippveinide puhul tahetakse näidata ka terroir’ eripärasid. Meeldivalt üllatasid mõned maja Vin de Pay d’Oc’id, nagu Viognier ja antud regioonis suht uskumatuna tunduv Albarino. Tordile panid kirsi siiski Languedoc’i parima punaveiniapellatsiooni – Saint-Chinian’i veinid.

Veinimõisa ajalugu sai alguse juba 1791. aastal, kui Miquel’ide suguvõsa selle oma pärandisse sai. Kaua toodeti veine Cazal Viel nime all. Tänane veinimeister Laurent Miquel juba 8. põlve veinimeister. Kahjuks meil teda seekord kohata ei õnnestunud ja keldrituuri ning degusti viis läbi tema isa Henri Miquel, kes 1970ndatel pälvis hüüdnime Mr. Syrah, kuna tema edusammud selle marjasordi viljelemisel olid väljapaistvad.

Veinihitid:

  • Laurent Miquel Albarino 2015 Vin de France: Üllatavast marjasordist veelgi üllatavam vein, mis võlus oma lihtsuse ja sirgjoonelisusega. Väga heas balansis olev värske, puuviljane, elava happe ja kena mineraalsusega suvevein kalaroogade või mereandid kõrvale.
  • Henri et Laurent Miquel Larmes de Feés 2011 AOP Saint-Chinian: Kuigi ka teised mõisa Saint-Chinian’id olid suurepärased, osutus tõeliseks kvintessentsiks just see peamiselt Syrah marjadest (väikese Grenache’i lisandiga) valmistatud üllitis. Võimas komplekssus, erinevate aroomide ja maitsete lõplik balanss, meeletu arengupotentsiaal. Kallis? Jah, aga suur vein, mis oma hinda väärt.

Esindaja Eestis: Bestwine

Domaine Ollier-Taillefer

Karismaatiline Francioise Ollier

on meie turul pea tundmatu Faugères apellatsiooni üks säravaim nimi. Väiksesesse Fos’ külakesse peitunud minitootja on kuulus peamiselt just oma siidiste ja elegantsete punaveinide poolest. Kogu tootmisprotsess on orgaanilise ja biodünaamilise sertifikaadiga ja õde-venda Francoise ja Luc Ollier’d moodustavad suurepärase paari veinide loomisprotsessis. Meid võttis vastu alati naeratav karismaatiline Francoise. Aega raiskamata asusime veine degusteerima ja proua tutvustas veine ja maja kontseptsiooni sinnajuurde. Sellest külastusest jäi kõigile suurepärane mulje ja oldi vaimustuses nii veinidest kui ka perenaise lahkest ja rõõmsast olekust.

Veinihitid:

  • Domaine Ollier-Taillefer Allegro 2015 AOP Faugères: See tammevaadis arendatud Rolle’i ja Roussanne’i segu oli muljetavaldav komplekt puidustest nüanssidest, värskest happest ja pisut rohusest mineraalset noodist. Ülipikk järelmaitse oli suus meeldiv ja värskendav. Kindlasti muutub paari aastaga keldris veelgi põnevamaks.
  • Domaine Ollier-Taillefer Castel Fossibus 2013 AOP Faugères: Maja punane lipulaev on segu Syrah’st, Mourvèdre’st, Grenache’st ja Carignan’ist. Kiltkivise aluspõhjaga põldudel valminud marjadest saadud vein oli täidlane, mustamarjane, lagritsane ja pisut suitsuselt mineraalne. Pehmed siidised tanniinid ja tasakaalukas punamarjane hape andsid veinile suurepärase balansi ja elegantsi. Oleks põnev maitsta seda taas 5-6 aasta pärast.

Esindaja Eestis: Baltic Pack EST / VinsDeFrance.ee (alates sügis 2017)

Päeva lõpul saabusime hotelli Balaruc-les-Vieux linnakeses ja siirdusime seejärel vanasse kaluri- ja sadamalinna Sète’sse, mida tuntakse Vahemere austripealinnana. Tõesti on kitsas maasäär, millel Séte asub moodustanud kena madalaveelise sisemere-laguuni, kus leidub ohtralt austrifarme. Sadamapiirkonnas on riburadapidi restorane, mis pakuvad austreid koos värske Picpoul de Pinet’ga. Meie õnnetuseks oli just sel päeval Prantsusmaal riigipüha ja seetõttu oli linnake õhtul rahvast üle ujutatud, restoranis käis kohtade pärast tõsine „lööma“ ja teenindav personal oli sellises „trammis“, et võttegrupp õhtuga päris rahul polnud. Siiski soovitan kõigil, kes sinnakanti satuvad, minna ja nautida neid hõrke värskeid kohalikke mereande.

Restoranisoovitus:

  • Les Trésors de la Mer, 7 rue Louis Dejean, CAP D’ADGE (SÈTE): Üks parimaid mereannirestorane sealses virrvarris. Ka muud paigad pakuvad ohtralt austreid ja mereande, kuid mul jäi just sellest kohast kusagil 2011. aasta paiku suurepärane mälestus. On küll pisut Sète keskusest eemal, kuid seda rahulikum ja mõnusam on fiiling.

6. PÄEV

Sel päeval hakkasime juba tõsisemalt võtma suunda tagasi Côte d’Azur’i suunas ja õhtuks olimegi juba Cannes’i liiderlikkust ja luksust nautimas. Tee peale olid planeeritud ka 2 Languedoc’i kõige värskema veiniapellatsiooni – AOP Terrasses du Larzac ja AOP Pic Saint-Loup väikeste tipptegijate külastused.

Mas Cal Demoura

on 15 ha viinaaedu omav biodünaamiline mikrotootja alles 2014. aastal suurest AOP Languedoc’ist lahku löönud pisikese Terrasses du Larzac’i aladel. Maja ajalugu ulatub küll juba möödunud sajandi 70ndatesse, kuid algselt valmistati odavat massiveini ja alles järk-järgult õnnestus hakata oma toodangut ümbritsevast eristama ja ka õiglase hinna eest müüma hakata.

Kuna nüüdseks üsnagi head nime teinud maja toodab aastas ca 30 000 pudelit veini, siis ilmselgelt seda ei jätku ja seetõttu on ka ekspordimahud pea olematud. Majaproua Isabelle Goumard näitas meile oma imepisikest veinikoda ja viis läbi toreda degustatsiooni, mille käigus saime hea ettekujutuse nendest elegantsetest ja feminiinse olemusega veinidest, mida sealsetel peamiselt lubjakivise aluspõhjaga mäenõlvadel toodetakse. Jällegi avaldas muljet värske ja mineraalne rosé vein, aga samuti siidiselt pehmed ja marjased, sageli 5 eri marjasordi segudena tehtavad punaveinid.

Veinihitt:

  • Mas Cal Demoura l’Infidèle 2015 AOP Terrasses du Larzac: Syrah, Mourvèdre, Grenache, Carignan, Cinsault on segu, millest see 18 kuud suurtes tammevaatides laagerdunud elegantne, pehme ja ümar punavein tehtud on. Ega ilmaasjata ei kutsuta Terrasses du Larzac’i veine Les Bourgognois du Sud (lõunamaa burgunderid) – nii peened ja ilusad ning ka pika arengupotentsiaaliga on need.

Esindaja Eestis: ei ole

Domaine de l’Hortus

on koos naabri Mas Bruguiere’ga olnud need 2 vaala, kellele toetus programm, mis pärast ca 10-aastast enesetõestamist ja paberimäärimist võimaldas Pic Saint-Loup’ veinitootjatel saada 2016. aasta septembris oma apellatsioonitähis.

Võttegrupp Domaine de l’Hortus’es

Majaomanik ja neljandat põlve veinimeister, puhtalt orgaanika ja biodünaamika usku Yves Orliac ütles, et ta on sellest kammajaast väsinud, aga lõppkokkuvõttes õnnelik, et tunnustus lõpuks saadi. Tõsi küll, vaid punastele veinidele esialgu. Yves on äärmiselt ekstravertne ja samas sõbralik tüüp, kes teab kõike ja rohkemgi veel kohalikust terroir’st, veinitegemisest ja suhtlemisest inimestega. Kindlasti oli see üks reisi meeldejäävamaid külastusi ja degustatsioone kõigi osaliste jaoks.

Veinihitt:

Kuna minu jaoks on kõik Yves’i toodetud veinid alati olnud üliägedad, siis ei hakka ma midagi ta valikust üksikult välja tooma. Kui nad millalgi Eestisse toon, küll siis jõuab neid maitsta ja üksipulgi tutvustada.

Esindaja Eestis: Baltic Pack EST / VinsDeFrance.ee (alates sügis 2017).

Pärast seda meeleolukat külastust võtsime rattad alla ja vurasime ca 300 km, kuni õhtuks jõudsime Cannes’i. Kuna samal ajal toimus seal just iga-aastane filmifestival, oli linn rahvast ja möllu täis ning reisilised said ka oma glamuuri- ja blingi-isu piisavalt täidetud. Mina võtsin seda õhtut lõdvemalt ja külastasin Mandelieu’s asuvat buffet à volonté (söö palju tahad) stiilis kodukõrtsi, mida peavad kohalikud korealased. Kuna olen olnud sealkandis juba aastaid sage külaline, julgen seda muutumatult hea tasemega hüva hinna- ja kvaliteedi suhtega lihtsat kohta teistelegi soovitada.

Restoranisoovitus:

  • La Terrasse du Mimosa, 23 place de l’Horloge, MONTPEYROUX: See üllatavalt kena külaresto jäi meie teele, kui suundusime Jonquieres’st (Mas Cal de Moura) Valflaunes’i (Hortus). Väliterrass oli paigutatud ajaloolise väikese turuplatsi kõrvale. Toit oli kvaliteetne, veinivalik korralik ja teenindus üllatavalt hea. Kes satub, pidage kinni ja võtke aeg maha!
  • Le Siecle d’Or, 85 allee Louis Bleriot, MANDELIEU-LA-NAPOULE: See siis ülalmainitud korealaste bufee, kus 18 euro eest pakutakse austreid, värskeid mereande, korralikku sushivalikut, sooja toitu alates tulistest krevettidest ja pekingi pardist kuni konnakoibadeni, grillitud liha ja mereande, aga samuti minu lemmikut magustoitu – ile flottante e ujuvaid saarekesi. Söö palju jõuad!

7. PÄEV

Kuigi olime juba ametlikult oma reisi sihtkohast lahkunud, organiseerisin võttegrupile veel ühe veinimõisa külastuse, lausa Nice linnas. Sõitsime Mandelieu’st Nice’i ja külastasime ikoonilist Château de Bellet’d. Seejärel oli reisilistel vaba aeg Nice’s, mida mõni kasutas turuplatsil austreid manustades, promenaadil restos hedonismi nautides, šopates või hoopiski Vahemere 20-kraadises vees palavale ilmale värskendust otsides. Jõudsamad grupi liikmed suutsid sealjuures kõiki neid tegevusi sooritada.

Château de Bellet – veinimõis Nizza linnas

on samanimelise veiniapellatsiooni alussammas. Juba 16. sajandil hakati mõisas veini valmistama ja just see mõis sai 1941. aastal esimesena õiguse hakata pudelisildile kirjutama Appellation Bellet Controlée. Tänaseks koondab see täielikult Nice linna piirides asuv 47 ha viinaaedade pindalaga apellatsioon 10 eri veinitootjat, kelle produktsioon on omanäoline, haruldane ja hinnaline. Segamini tavaliste kohalike marjasortidega, nagu Grenache, Syrah ja Rolle, sisaldavad sealsed veinid ka marju nimega Braquet, Folle Noire ja ka Chardonnay. Tehakse üliägedaid valgeid, roosasid ja punaseid veine, millel kõigil kena arengupotentsiaal ja elegants.

Kahjuks on see maja alates 2015. aastast turistidele avatud ja sageli meenutab vastuvõtt seal pisut palagani või Disneyland’i, aga õnneks ei kahanda see veinide olemust ja väärtust. Kogu toodang on nüüdseks ka biodünaamilise veiniviljeluse sertifikaati omav.

Veinihitt:

Kõik veinid on elegantsed, väärikad ja ägedad. Patt oleks mõnda neist eraldi välja tuua. Tasub kõiki proovida ja oma hinnang anda.

Esindaja Eestis: Baltic Pack EST / VinsDeFrance.ee

Õhtuks naasime Cannes’i, kus suur jagu seltskonnast veel teisegi raundi blingi ja glamuuri sai. Küllap oleks tahetud veelgi…paraku oli kätte jõudnud reisi viimane õhtu.

Restorani soovitus:

Kes sinnakanti satub, pole veel kohalike kohtadega hästi kursis, aga mereandidest lugu peab, siis neile soovitan 2 toredat restot. Kuna hooajal on tung neisse suur, siis oleks mõistlik nii ühte kui teise eelnevalt laud kinni panna. Loomulikult on valikut nii ühes kui teises linnas küllaga, kuid need on minu jaoks nö kindla peale minek.

  • Boccaccio, 7 rue Massena, NICE
  • Le Caveau 30, 45 rue Felix Faure, CANNES

Järgmisel hommikul võttis grupp juba suuna Nice’i lennujaama ja pärast mõnetunniseid lende maandus pisukese hilinemisega õnnelikult Tallinnas, kus meid võttis vastu soe suveõhtu, nii et kontrast ei tundunudki nii väga võimas.
Järelduseks võib öelda, et kuna ükski grupi liige, peale minu tagasihoidliku persooni, polnud varemalt Languedoc’i ja Roussilloni piirkonda külastanud, ei oodatud vast latti väga kõrgele seada.

Nüüd on selge, et latt tõusis üsna kõrgele ja kõik reisilised said peamiselt positiivseid emotsioone, uusi põnevaid teadmisi ja usku, et sealtkandi veine võib tulevikus julgelt tellida, tarbida ja ka teistele soovitada. Jah – haiget saanud ja vahepeal pea unustatud Fööniks tõuseb tuhast ja kes teab, kui kõrgele veel.

Igor Sööt vahendab Edasi lugejatele Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni iga-aastase veinireisi muljeid, mis seekord viis veiniasjatundjad Prantsusmaale Languedoc-Roussilion’i piirkonda. Kahte eelmist artiklit saab lugeda siit ja siit.

Artikli autor Igor Sööt on VinsDeFrance peasommeljee ja kuulub Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni(ESA)  juhatusse.

Igor Sööt

Igor Sööt

Igor Sööt on VinsDeFrance peasommeljee ja kuulub Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni(ESA) juhatusse. Loe artikleid (11)