Kriitilise mõtlemise kiirkursus #5: õlgmees

Filosoofia lektor Oliver Laas tutvustab 6-osalises artikliseerias levinumaid arutlusvigu. Varasemaid artikleid saab lugeda siit. Seekordse artikli teema on arutlusviga õlgmees.

Kriitilise argumentatsiooni käigus püüab üks osapool veenda teist oma teesi tõesuses. Teine osapool püüab aga teesi ümber lükata, näidates selle väärust vastuvõetavate tõendite või loogika alusel. Näiteks parlamentaarses debatis surmanuhtluse üle väidab üks osapool surmanuhtluse kaitseks, et eluaegne vangistus on surmanuhtlusest julmem. See lükatakse aga ümber argumendiga, et antud väide on absurdne, sest selle järgi tuleks mõrvarid jätta eluks ajaks vangi, kuid väiksema kaliibriga kurjategijad tuleks hukata.

Kui Ad hominem argumendid püüavad väidet või argumenti ümber lükata selle esitaja kohta käivate väidete abil, siis õlgmees on arutlusviga, mis püüab mingit väidet või argumenti ümber lükata selle tegelikust äärmuslikuma ja ebamõistlikumana näitamise kaudu.

Õlgmehe nimetus tuleb sellest, et õlest meest (moonutatud väiteid) on tegelikust mehest (tegelikest väidetest) lihtsam võitluses võita.

Sellised argumendid esinevad vähemalt kahe osapoolega dialoogis, milles üks osapool ründab teist, lükates ümber enda poolt moonutatud versiooni teise positsioonist ja järeldab sellest, et sellega on ka teise esialgne seisukoht ümber lükatud. Skemaatiliselt näeb see taktika välja järgmiselt:

  • Osapool 1 esitab argumendi A1.
  • Osapool 2 kirjeldab argumenti A1 sarnase, kuid sisuliselt erineva argumendina A2.
  • Osapool 2 lükkab ümber A2-e.
  • Osapool 2 väidab, et A1 on ümber lükatud.

Õlgmehe argumendid eeldavad üldiselt, et rünnatavad positsioonid võtavad kõige äärmuslikuma mõeldava kuju. Äärmuslikke argumente on lihtne ümber lükata. Õlgmehe argumendid on vigased, sest nende moonutatud eeldused ei ole kritiseeritava argumendi esialgse järelduse suhtes asjakohased.

Üks õlgmehe näide pärineb 2017. aasta 22. märtsil riigikogus alkoholi reklaami seaduse muudatuse eelnõu arutelul toimunud sõnavahetusest minister Jevgeni Ossinovski ja Henn Põlluaasa vahel. Ossinovski esitas alkoholireklaami neutraalsemaks muutmise ja osalise piiramise poolt järgmise argumendi:

Alkoholireklaam on üks paljudest alkoholitarvitamist mõjutavatest teguritest. Muidugi meeldiks meile kõigile uskuda, et reklaam meid sugugi ei mõjuta ja me teeme oma ostuotsused alati ratsionaalsete olenditena. Teaduslikud uurimused kinnitavad paraku midagi muud ja eriti puudutab see noori alaealisi. … Niisamuti on kinnitust leidnud tõsiasi, et enim ahvatlevad noori nn elustiilireklaamid, kaasahaaravad lood, muusika, animatsioon ja heatujulised inimesed, mida ja keda reklaamides alati on. Teadusprojektidega on tõendatud, et noortele mõjuvad enim just neis elustiilireklaamides kasutatud võtted: lugude jutustamine, muusika, animatsioon, lõbus meeleolu. Eestis domineerivad just sellised reklaamid. Uuringute järgi ei räägi enamik alkoholireklaame mitte tootest, vaid loob üldist ilusat ja sotsiaalset atmosfääri ning head meeleolu, et näidata, nagu alkoholitarbimine ei oleks mitte ainult normaalne nähtus, vaid ka osa heast elust. Alternatiiv alkoholireklaamide üldisele keelustamisele – mida me selle eelnõuga ei tee – ongi nende muutmine vähem atraktiivseks, nagu me oleme siin eelnõus pakkunud.

Selle peale esitas Põlluaas järgmise argumendi, mille täielikuks rekonstrueerimiseks tuleb kombineerida tema kaks küsimust:

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus on laiemal, inimlikul tasandil. Ma teen ka mõnikord suitsu ja teinekord võtan napsugi. Aga iialgi ei taba mind vastupandamatu iha suitsu või alkoholi järele, kui ma näen seda kuskil poelettidel, ja kindlasti ei teki see ühelgi normaalsel inimesel. Neid, kellel see tekib, selline keelamine ja ärapeitmine ei aita. … Kui te sellise enneolematu entusiasmiga ahistate normaalseid inimesi ja ettevõtlust ning kahjustate ettevõtete konkurentsivõimet, siis te suurendate lõhet inimeste vahel. Kas te, sotsid, sellele üldse ei mõtle? Kas see ei loe teile mitte midagi?

Esimene eeldus on, et alkoholi keelamine ei muuda sõltlaste käitumist. Teine eeldus on, et keelamisest kannatavad enim normaalsed inimesed, kelle vabadusi piiratakse, ja ettevõtted, mille konkurentsivõime kahaneb. Kolmas eeldus on, et ettevõtete kahanenud konkurentsivõime suurendab majanduslikku ebavõrdust. Järelduseks on retooriline küsimus, mis eeldab vastust, et Ossinovski ja teised sotsiaaldemokraadid soovivad alkoholi keelamisega süvendada sotsiaalset ebavõrdsust.

Tegemist on õlgmehega, sest Ossinovski esialgne argument toetas väidet alkoholireklaami piiramise poolt, Põlluaas ründas aga argumenti alkoholi ja selle reklaami keelamise poolt. Kuna Ossinovski ei argumenteerinud keelustamise poolt, siis lükkas Põlluaas ümber iseenda poolt konstrueeritud moonutatud argumendi, mille ta Ossinovskile omistas. Tegemist on arutlusveaga, sest Põlluaasa poolt kritiseeritud keelustamisargument ei ole esialgse piiramisargumendi suhtes asjakohane.

Mida teha, kui rünnatakse õlgmehe argumendiga?

Üks variant on oma esialgse järelduse ülekordamine, et näidata selle erinevust teile põhjendamatult omistatud argumendi järeldusest. Midagi sellist teeb ka Ossinovski, kes vastab Põlluaasale järgmiselt:

Esiteks pean üle kordama, et me ei piira inimeste õigust osta ja tarbida alkoholi. Me ei tee seda ei entusiastlikult ega entusiasmi puudumisega. Me ei piira. Seda piirangut selles eelnõus ei ole ja selliseid plaane Sotsiaalministeeriumil ei ole. Me tahame anda inimestele vabaduse langetada oma alkoholitarbimise otsused iseseisvalt, ühelt poolt loomulikult vabana sõltuvusest, aga teiselt poolt vabana ka sellest väga agressiivsest müügiedendusest, mida alkoholikäitlejad inimeste vastu suunavad. Nii lihtne see ongi.

Teine võimalus on moonutuse päevavalgele toomine, sest kui publik saab aru, et tegemist on ebaõiglase ja moonutava taktikaga, siis võivad nad antud küsimuses teie poolele asuda või vähemalt teie vastase vastu pöörduda. Seega on õlgmehe argumendid ka esitajatele endile riskantsed, sest võivad nende vastu pöörduda.

Oliver Laas on Tallinna Ülikooli, Humanitaarteaduste instituudi filosoofia külalislektor. Eesti Kunstiakadeemia, Vabade kunstide teaduskonna, graafika õppetooli dotsent ja nooremteadur. Estonian Business Schooli, turunduse ja kommunikatsiooni õppetooli filosoofia külalislektor. 

Oliver Laas

Oliver Laas

Oliver Laas on Tallinna Ülikooli, Humanitaarteaduste instituudi filosoofia külalislektor. Eesti Kunstiakadeemia, Vabade kunstide teaduskonna, graafika õppetooli dotsent ja nooremteadur. Estonian Business Schooli, turunduse ja kommunikatsiooni õppetooli filosoofia külalislektor.


Loe artikleid (8)