Uus veinimaailma James Bond: lätlane Raimonds Tomsons on Euroopa parim sommeljee!

Täitsa uskumatu lugu. Maailma parima ja Euroopa parima sommeljee tiitlit hoiavad enda käes kaks noort meest, kes võiks sama hästi olla uue James Bondi filmi pearolli kandidaadid. Maailmameister Jon Arvid Rosengren on taanlane, kes toimetab New Yorgis Charlie Bird nimelises casual dining kohas. Läti sommeljee Raimonds Tomsons on juba aastaid Riia restorani Vincents peasommeljee.

Raimonds võitis mais Viinis toimunud võistluse 38 Euroopa ja Aafrika kandidaadi seas. Ta on kogenud võistleja, eelmistel maailmameistrivõistlustel jõudis ta poolfinaali. Viinis tuli läbida riukaline teekond – teoreetiline veiniteadmiste algvoor, veini serveerimise ja veini dekanteerimise ülesanne, pimedalt mitme veini kirjeldamine aja peale, kange alkoholi degusteerimine tumedatest klaasidest, vigase veinikaardi parandamine suurel ekraanil. Nelja võistlejaga pikk närvesööv finaal toimus päris klientidega restoranilaval suure publiku ees. Tuli soovitada menüü kõrvale sobivaid jooke, neid serveerida ja klientidele veine samal ajal tutvustada. Finaali jõudnud neljast sommeljeest kolm olid Ida-Euroopast ja üks sommeljeeprofessiooni sünnimaalt Prantsusmaalt.

Vestleme võitja Raimondsiga võitlusest, õppimisest ja sommeljee töö telgitagustest.

Ida-Euroopa oli vanade veiniriikide silmis aastaid tuntud kui viinajoojate kants, teisejärguliste veinitarbijate ja -tundjate kodu. Viimase kahekümne aastaga on uued tõusvad veiniturud teinud läbi hiigelhüppe veinikultuuri arengu osas. Samal ajal veinitarbimine traditsionaalsetes veiniriikides pidevalt kahaneb. Sommeljeede võistlustel on pikalt ilma teinud skandinaavlased. Nüüd jõudsid esmakordselt sommeljeede võistluse finaali kolm idaeurooplast – lätlane, poolakas ja rumeenlanna. Mida saalis räägiti? 

4 finalisti – Julia Scavo, Piotr Petras, Raimonds Tomsons, David Biraud

Paljud kohalviibijad võtsid teema üles. Oldi enamjaolt ikka pehmeltöeldes üllatunud. Samas need, kes meid isiklikult tundsid, pigem lootsid, et viimase viie aasta suur töö ja vaev kannab vilja. Sommeljeede võistlused on nagu iga sport. Peab olema sünnipärast annet, tuleb kõvasti veinimaitsmist ja serveerimist harjutada ja teatud koguses on õnne ka vaja. Skandinaavlased on olnud meile suurteks eeskujudeks ja mentoriteks. Rootsi sommeljee ja kunagine tshempion Sören Polonius andis megapanuse meie arenguhüppesse ja oli minu edu üle uhke. Temast on saanud mu lähedane sõber. Samas oli ta muidugi kurb, et nende Robert jäi finaalist välja.

Võistlus on võitlus, ainult teadmised edasi ei aita, väga palju loeb ka see, kui palju sa suudad külma närvi säilitada.

Balti riikide sommeljeede jaoks on üliolulise tähtsusega 2006. aastal eestlaste poolt algatatud Vana Tallinna Grand Prix. See on meid ühte liitnud, koos oleme arenenud ja paremaks saada püüdnud. Žürii liikmeteks oleme kutsunud iga aasta mõne kõva tegija, näiteks on meil käinud maailma parim Andreas Larsson Rootsist, sommeljeede didaktik Annemari Foidl Austriast. Kõik nad on edasi andnud väärtuslikke teadmisi ja oma kogemusi. Tänu neile on toimunud märgatav muutus.

Too mõned näited teooriaeksamilt. Kas trikiga esoteerilised küsimused on aastatega läinud kergemaks või on ikka rõhk võimatutel faktidel, mida ükski normaalne inimene elu sees ei tea?

Ei vastupidi, ikka on testis sees vähetuntud veiniregioonid nagu näiteks Küpros, Põhja-Aafrika, Malta. Õlle osakaal on kõvasti tõusnud. Palju on muutunud poolfinaalide ja finaali osas. Võistluste ülesanded on läinud tunduvalt elulisemaks, on püütud tekitada reaalseid olukordi, mida sommeljee töös restoranis ette tuleb. Loogikat tuleb kogu aeg rakendada, sellega jõuab võistlustel kaugele.

Millised oli praktilised ülesanded?

Tuli dekanteerida ja siis vein võrdselt klaasidesse välja valada. Magnum šampanjapudelist pidi veini klaasidesse ühe joaga valama, nivood pidid olema võrdsed ja pealevalamist ei olnud lubatud. Trikk oli selles, et klaasid olid poolfinaalis ja finaalis eri suurusega ja neid oli eri arv. Finaalis kästi valada 18 klaasi, aga laual oli klaase 20. Sellised asjad tuleb kohe kaine mõistusega üle vaada. Olin täpsuse peale valamise ülesanded tööl kõvasti praktiseerinud. Alati aja peale, et võisteldes ei tuleks ajalimiiti mahtumise osas ebameeldivat üllatust. Esmatähtis on tähelepanelikult kuulata, sest kusagile on kindlasti riugas sisse programmeeritud. Näiteks oli seekord valge vein soe. Panin ette, et hoian seda veidi aega küüleris jää peal ja siis serveerin õige temperatuurini jahutatuna laudkonnale. Samal ajal sain klientidele rääkida veinist ja tegeleda teiste laudade soovidega.

Võistlusteks ettevalmistuse aeg on pikk. Räägi veidi enda õppeplaanist ja strateegiast? 

Olen loomult planeerija tüüpi, mul oli kõik nädalate lõikes paika pandud. Õppisin maade ja regioonide kaupa. Üks nädal Saksamaa, edasi Austria jne. Oluline on plaanist kinni pidada ja pühenduda õppimisele 100%. Teisi asju sel hetkel minu jaoks ei eksisteerinud, unustasin välismaailma täiesti. Mingit universaalset plaani ma teiste jaoks välja pakkuda ei saa, sest iga inimene on unikaalne.

Kuidas on võimalik töö, pere ja väikeste laste kõrvalt sellist pikka ajamahukat veinialast ajutrenni teha?

Mu abikaasa oli nii uskumatult toetav, sundis mind takka, võttis lapsed enda hoolde ja lõi kõik tingimused rahulikuks keskendumiseks. Nädalavahetused olid pühendatud õppimisele. Tööl Vincentsis anti mulle õppimiseks vabad käed. Põhiline õpiaeg oli nädala sees hommikul vara enne tööd kuue ja kümne vahel. Kõik veel magasid, oli rahulik ja keegi ei seganud.

Milliseid õppematerjale kasutasid? 

Esmajoones muidugi revideerisin internetti. Õppisin apellatsioone, üldist veiniteooriat, süvenesin veinipiirkondade kaartidesse. Mul on aastate jooksul oluline teave oma isiklikesse konspektidesse kogutud, seal on kirjas igasugu võistlustel vajalikud faktid. Raamatutest lugesin pidevalt Jancis Robinsoni uusimat Oxfordi veinientsüklopeediat.

Kuidas su mälu funktsioneerib? Kas treenisid faktide meeldejätmiseks flash-kaartidega?

Jätan asju pildina meelde. Esmalt keskendun veinipiirkonna kaardi mällu jäädvustamisele, siis uurin piirkondade nimesi, viimasena süvenen veinide üksikasjadesse. Flash-kaardid on nagu fotod, nendega on hea fakte mällu söövitada. Tegin ka elektroonilisi flash-kaardi teste.

Sportlastel on võistluste eel ja ajal suur taustatiimi, kõigil on saavutuse sooritamisel oma roll? Kes sinu meeskonda kuulusid?

Jah, laval oled üksi ja saad sel hetkel ainult endale loota. Aga eeltöö ajal oli mul palju abilisi. Läti tippsommeljeedega kogunesime regulaarselt iga nädal. Minu mentoriks olid kaasvõistleja Ronalds Petersons ja Läti sommeljeede president Janis Kalkis. Kohtusime sommeljeede grupiga pidevalt erinevates restoranides ja mulle valmistati ette pimedegustatsioone ja praktilisi ülesandeid.

Degusteerimisega on sama, mis trennis raskuste tõstmisega.

Mida rohkem harjutad, seda tugevam ja kindlam oled. Praktika käigus kujuneb välja kindel degustatsiooniprotokoll. Iga päevaga lihvid oma stiili järjest perfektsemaks. Ikka aja peale, stopper kõrval. Lõpuks kujuneb see automaatseks veinisõnade vuristamiseks kindlas järjekorras. Ükskõik, mis vein ette antakse, analüüsid seda alati ühtmoodi põhjalikult. Inglise keele oskus peab muidugi ka hea olema, et tekiks eeldus soravaks esituseks.

Mis aitas sul õpingute vältel vaimset ja füüsilist vormi hoida?  

Olen aktiivne sportlane. Vähemalt kaks korda nädalas käin jõusaalis, mu hea sõber on seal mu juhendajaks. Lõõgastuseks lasin kaks korda kuus end massaazis mudida. Armastan ka jooksmist. Selleks, et pikalt vaimselt pingutada, on oluline, et keha ja vaim oleksid tasakaalus. Õnneks ei ole Riias vaja treeningpartnereid kaugelt otsida, Läti sommeljeed on kõik väga spordilembelised.

Kuidas tähistasite võitu?

Võistlus kestis kõvasti üle südaöö, ma olin tõeliselt väsinud. Viimase võistlejana pidin väga kaua omas mahlas praadima. Selleks, et külma närvi säilitada, tegin vahepeal suisa uinaku. Minu nipp on sügav hingamine ja mediteerimine. Kui oled pinges, on lihtsad vead kerged tulema. Värisevate kätega korralikult veini ei dekanteeri. Loomulikult tuleb iga võistlusega kindlust ja külma närvi juurde.

Peale võidutseremooniat pidutsesime paar tundi koos teiste Balti riikide esindajatega, siis kustusin voodisse. Võistluste jooksul oli mu naine koos minuga närveldanud, nii et võtsime pärast kaks vaba päeva, tiirutasime Ronalds Petersonsi perega Burgenlandis ringi. Külastasime veinimaju, sõime paaris hea restoranis. Nautisin võidutunnet. Helistasin vanematele, nad olid tõeliselt õnnelikud.

Tutvusta enda koostatud veinikaarti Vincentsis. Mille üle oled kaardis eriti uhke?

Mulle väga imponeerivad veinimaadena Austria ja Saksamaa. Riesling ja Grüner Veltliner on kõige südamelähedasemad viinamarjasordid. Nüüd peale võitu Austrias on nad veelgi erilisemad. Meie kaardis on tähtsal kohal šampanja, listis on hea tasakaal suurte nimede ja väikeste tootjate vahel. Mulle endale meeldib avastada vähemtuntud piirkondi. Praegu on mu huviorbiidis Ungari, Kreeka ja Portugal. Need on kiirelt tõusvad trendikad veinimaad, kus on põnevad ainulaadsed viinamarjasordid. Kogenud sommeljeed huvitavad erilised, mitte mainstream asjad, nagu näiteks naturaalsed veinid, mis on küll spetsiifilised, aga gastroonimilise sobitamise koha pealt väga nüansirohked. Tootjate osas lähtun sellest, et esindatud oleks nii tuntud nimed kui head tillukesed peretootjad.

Millised on su plaanid edaspidiseks? Kõik uksed on ju nüüd valla… 

Loomulikult olen eksperdina avatud igasugu konsultatsiooni- ja koolituspakkumistele kus iganes maailmas. Tahan palju veinipiirkondades ringi rännata, et oma teadmisi laiendada. Aga olen Läti patrioot, siin on mu pere, lapsed. Tunnen end siis hästi ja mugavalt. Kunagi tulevikus ehk keskenduksin oma firma loomisele ja arendamisele. Tahaksin ka edaspidi anda oma panuse Läti ja Balti sommeljeede õppesse ja arengusse. Me oleme õigel teel, tulevik on meie päralt, kõik on võimalik. Uued võistlejad eestlane Ketri ja leedukas Martynas tegid läbi oma elu esimese rahvusvahelise võistluse ja said vägagi hea tulemuse kirja. Kuulume kõik ühte liigasse, peame üksteist toetama ja koos edasi liikuma.

Kadri Kroon

Kadri Kroon

Kadri Kroon on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri toidu-, veini- ja reisiteemalist kolumni saad Edasis lugeda igal nädalal.

Kadri Kroon

Kadri Kroon

Kadri Kroon on paadunud foodie, andunud veinifänn ja tulihingeline reisihull, kellele meeldib kogeda ehedaid hetki puhtast uudishimust elu ja maailma vastu. Tema soovituste järgi suurlinnades seigeldes on reisielamus garanteeritud. Kadri on Edasi toidu-, veini- ja reisirubriigi toimetaja.


Loe artikleid (22)